[€]

See on minu rahakoti sümbol. Minu rahakott on kandiline ja seal on eurod sees.

Tapad ühe, panevad kinni, tapad paar tükki, panevad veidi kauemaks kinni. Aga kui tapad mitu tuhat, siis ainult mölisetakse ning mõni idioot kiidab isegi takka, et tappis küll, aga vabastas rahva... (natsismist, kommunismist, demokraatiast, fashismist, feodalismist vmt).

Huvitav, mis Sadam Husseinist, Vladimir Putinist ja George Bushist saab:)?

Ei oota. Vaadake ise:

Peruu, Cusco, maaliinid.

Mina:
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4881&Itemid=2

Ja kogu lugu:
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=category§ionid=1&id=68&Itemid=2

Kivisildniku "Vägistatud jäämäest" räägitakse ka. Vägev raamat. Kähku poodi!

http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1467

Ehlvesti enda lehekülg on hot.ee-s kah alles; suurettevõte peaks selle konserveerima ja sildiga varustama - siin hoidis geenius aastatel 199x kuni 2006 oma kodulehekülge ja meie hoiame seda tema eest edasi.

http://www.hot.ee/krauklis/

Kes vana artiklit üles ei leia, sel jääb see lugemata:

http://www.ekspress.ee/viewdoc/49853D27FA0787A8C22572090062240D

Jupike (teiste jutt on sama põnev, lugege kogu lugu ikka):

"Jah, unustasin - väga tihti veetsin joobnult aega NAKi toaks kutsutavas kõrtsis Vanemuise tänaval. Seda pidas kuri habemik Janika Kronberg (KLi Tartu osakonna endine esimees - toim.). Pole ilus tagantjärele näägutada, kuid põrandad olid Kronbergi juures alatihti pesemata. Mäletan, tuli isegi ette, et pidime ise heakorratöid tegema."

PS Paljastavaid detaile Tartu kirjanike elust leiab minu 2002. aasta jutukogust "Kanepi kirik".

Tsiteerin Laubret Postimehes:

Produtsendi Lauri Laubre sõnul keskendutakse liigselt JZ Belle aktsendile, kuid siiski on tähtis, et muusika ei oleks kuulajale häiriv. «Kõik peab olema perfektne ja midagi ei saa kuulajale pinda käia,» ütles ta TV3 Seitsmeste Uudistele.

http://www.postimees.ee/061206/esileht/meelelahutus/232638.php?r=

Küsin retooriliselt - kui aktsent on pindakäiv tegur, siis kuidas suhtuda Baccara edusse? Neil tädidel oli/on pööraselt seksikas hispaania aktsent. Jane Birkini inglise aktsendiga prantsuse keelest ma parem ei räägigi.

Kas tõesti peab jääma vene päritolu Eesti staaride saatuseks surnukskülmumine öises raudteejaamas, nagu minu romaanis "Kastraat Ontariost" kirjutatud.

Toon ära mõned lõigud "Kastraati" (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?25883):

/.../

Dmitri Kubrovitšil oli absoluutne kuulmine. Aastal 1990 moodustas ta teiste omasugustega ansambli Delfinarium ning püüdis Rock Summerile esinema pääseda. Festivali korraldaja Jüri Makarov viskas Delfinariumi demokasseti prügikasti. Kubrovitš lõi intellektuaalse rokkmuusika pühale üritusele käega, õppis lennult selgeks palad “California blue”, “Yellow river”, “Road to hell” ja “Lady in red” ning hakkas vabakutseliseks kõrtsimuusikuks. See sobis talle hästi, kuna nüüd sai ta rahulikult juua nii tööl kui tööst vabal ajal.

Kui Daaba Kruup Veiselinna jõudis ja krohvitüki kukkumist imetles, oli Dmitri Kubrovitš ennast päris põhja joonud. Kõrtsibändid võtsid teda mängima vaid häda korral. Suviti hulkus Kubrovitš kitarriga Veiselinna, Jõhvi ja Narva turuplatsidel, mängis palasid nagu “Podmoskovnõe vetšera”, “Otši tšornõje”, “Katjuša” ja “Saaremaa valss” ning investeeris teenitud kroonid kanget õlut sisaldavatesse plastpudelitesse. Intellektuaalsed kalduvused Kubrovitšil siiski säilisid, leides väljundi kärbseseente söömises ja kummiliimi nuusutamises.

Krohvilataka vallandumisega andis juhus märku, et rakendab taas enda tahet. Samal hetkel, kui Daaba Kruup korteriuksest väljus, et tööle minna, ei saanud Dmitri Kubrovitš sisse uksest, mille taga paiknevat korterit ta kevadest saati oma koduks pidas. Kassiir Toonika Pasma, kellele korter kuulus, oli Kubrovitšist lõplikult tüdinenud ja uksele uue luku muretsenud. Lisaks oli Pasma poetanud tutvumiskuulutuse üleriigilise leviga kuulutustelehe postkasti, milliseid leidus igas suuremas kaubandusettevõttes.

Pilvedesse taevaservas sigines helendus. Koit.

/.../

http://kivisildnik.blogspot.com/2006/12/tolerants-on-eesti-keeles-nuga.html

afanasjev said...
MINU NUGA

minu nuga ei võta mult ära
minu nuga on minu riist
särab
odav roostevaba teras
ei ole vahet
teritatud
see on tähtis

minu nuga ei võta mult ära
minu nuga võin ma vaid anda
ja olengi andnud
marrakeshi ja trujillo
tantsuklubide ustel
naki toas
juustule ja suitsuvorstile
kodus küüne-
ahju- jm
alustele

võin anda ka teile kui vaja
teha pikkade nugade öö

minu nuga kannan ma taskus
tak naidjozhnee
võõrad ei näe
kuid kui tunne on õige
lasta luuletus valla
pea plastikust
kähku on käes

minu nuga on nagu munn

teisipäev, Detsember 05, 2006 12:56:37 PM

Jan Kausi poolt soovitatud 10 raamatut on järgmised:

Vahur Afanasjev "Kastraat Ontariost" - paljulubava romaanikirjaniku esimene
korralik katsetus kõnealuses zhanris, kohati väga terane pilk Eesti-nimelise
provintsi provintsile.

John Fowles "Maag "- minu vana lemmik

Nick Hornby "Pikk tee alla" - romaan, mis suudab huumoriga käsitleda
huumorivaba teemat - enesetappu.

Sven Kivisildnik "Vägistatud jäämägi"- vana hea Kivisildnik, kes suudab oma
luules ka iseenda väiklaste külgede üle nalja heita.

Kaupo Meiel "Polügrafisti käsiraamat" - üks tugevamaid debüüte selle aasta
palavikulise debüütluulekogude avaldamise taustal. Kontseptuaalne,
intellektuaalne, jahe, napp.

Ene Mihkelson "Ahasveeruse uni" - kuigi ilmunud juba 2001, pole siiani
siinmail keegi suutnud ületada Mihkelsoni mastaapsust. Võimas teos nii
ajaloolises, psühholoogilises ja filosoofilises plaanis. Raamat, milleks
peab varuma aega ja pühendumust.

David Mitchell "Pilveatlas" - romaan nagu muiste, kuid teemad ja paatos väga kaasaegsed ja a(s)jakohased. Kirjutatud lootusrikka ja valutava südame ja osava käega.

Triin Soomets "Väljas" - meie üks parimaid luuletajaid on muutunud napimaks,
selgemaks, ökonoomsemaks, kuid pole kaotanud midagi oma emotsionaalses
hõõgumises.

Ljudmilla Ulitskaja "Lõbus matus" - imeliselt soe raamat nii raskel teemal
nagu inimese suremine.

"1001 albumit, mida elu jooksul peab kuulama" - hea ülevaade popmuusika
ajaloost. Päris heatasemeline valik - siit leiab üllatavalt palju ka mu
lemmikute nagu Cocteau Twins, The Cure, Echo & the Bunnymen, The Smiths jt.
plaate. Raamat, mis on määratud aeguma, kuid praegusel hetkel erutab meeli.

http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=8341

Trükituna tuleb "Karma rongist" korralik raamat, 300 lehekülge või nii. Aga enne avaldan "Kaadrid otsustavad" - kergema, muhedama ja kõvasti lühema jutustuse, mis kirjeldab olulisemaid sündumsi eesti rahva uuemas ajaloos ja selle lõpus.

http://www.postimees.ee/031206/esileht/valisuudised/232149.php?r=

Kahju, et haiglas. Peaks olema vangla haigla.

Mis oleks, kui rajada Antarktikasse või kuhugi üks tore vangimaja, kuhu toppida kõik elusolevad diktaatorid, hirmuvalitsejad, massimõrtsukad? Sõltumata nende poliitilisest värvingust. Vihkan punaseid värdjaid sama palju kui valgeid, musti jne.

Rohelist diktatuuri pole veel kehtestatud. Ootan huviga.

jne

Eesti jaoks käepäraseim pasaallikas on Euroopa Liit. Postimees pealkirjastab loo "Euroopa Kohtu otsus võib elektrihinna üles lüüa".

http://www.postimees.ee/291106/esileht/majandus/231377.php?r=

Jah, Euroopa Kohtus otsustatust tingitult avaneb Eesti nö riiklikul energifirmal võimalus piiramatult hinda tõsta (konkurentsi ju pole). Kes keda nikub? Ikka eestlane eestlast. Euroopa Kohus ne pri chyem.

Ah, suva, energiküsimustes on tuumajaama müüdapääsmatu lahendus. Soovitan ka varuda kummipaate - viimasest kirjutan lähemalt uues raamatus "Kaadrid otsustavad", mis on juba küljendaja käes. Aapo Ilvese illustratsioonid lähevad samuti juurde, et Jõgeva mees kah aru saaks.

Nojah. Saime linnast välja, ikka vana head E411 pidi Luksemburgi suunas. Pärast Meuse'i ehk Maasi jõe ületamist keerasime A4 peale, mis läheb Bastogne'i. Et peame mingil hetkel kinni, kui metsasemaks läheb. Sadas kõvasti. Tuul aina tugevnes. Mingil hetkel käisime fritiputkaks kujundatud bussi juures, keset sünget tühja maa-maad plastpeldikus. Sõitsime edasi. Vihma lahmas. Selge - ei mingit seenekorjamist, sest metsas saaksime mõne minutiga läbimärjaks. Otsustasime - kaks varianti, kas Maastrichti ja smartshopi seeni ostma, või Luksemburgi Tiinale külla. Valisime viimase. Trujillo tüüp, kes ütles, et eurooplased on väga etteaimatavad ja ebaspontaansed, eksis taas. Nagu ennegi juhtunud, osales Nataša auto täiesti planeerimata väljasõidus kuhu iganes.

Tiina oli vaimustavalt pai, korjas külmkapist seeni ja serveeris meile lamba, tsukiini ja kartulipudruga. Aitäh! Teekond auto juurest Tiina uue koduni oli täiesti muinasjutuline, olgu öeldud. Jõgi, müürid, varemed, sillad, valgusskulptuurid.

Käisime kõrtsides. Magasime külaliste- ja litsimajas vaksali ligidal. Peldik ja dušš olid koridoris, kuid tuba kaunistas ehe vanaaegne bidee ja väärikas kahe kraaniga kraanikauss. Puhas, aga põnev paik.

Varsti peaks ilmuma kõrtside võrgulehele kaks fotot Leveli baarist, kus me kah peal; kuupäev 25. november.
http://www.beaware.lu/photos.php?genre=2&rep=Level