Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Lauri Sommer :: Puud ei hakka vastu
(ilmus Sakala 27.12.2002)
by khan
Wednesday 5 March 2003 - 20:35:11

Jämejala pargiga on asjad sealmaal, et ei jää muud, kui prohveti kombel hyyda:”Ja puud tõstku oksad taeva poole ja kisendagu!” Inimkõnest pole praegusel juhul piisanud, kuna räägitakse kahes erinevas – seaduse ja sydame keeles. Vanglaihalejad, kelle poolel on võim ja kapital, loomulikult ei pyyagi vähemuse väiteid kuulata. Ega mõelda või tunnetada, m i s paik see on, mille saatuse yle nad seaduse- ja rahapaberites sorides otsustavad. Või kuidas seal enne elati. Ma tunnen pargis käies sageli, et puud ja paigad on rohkem "isiksused" kui praegused inimesed ja igasugune agressioon nende suhtes on võrreldav genotsiidiga. Et lõhutakse mingi väga pikk kohamälu, millest ammutades kohalikud said kontakti kaugete aegadega, said tervemaks igas mõttes. Ja et inimene võib olla igavene ainult läbi hingestatud suhte kohaga, mis on kõige algsem mina-väline (usuline) kogemus. Viivi Luik on oma Arteri-essees selle jälle yles võtnud. Tugev taust Enno, Uku ja Viktor Masingu, Jyssi, Kuresoo, Kalevi Kulli jt. ideede näol on meie loodusmõtte jaoks olnud loomulik juba aastakymneid. Aga kahjuks ainult osale inimestest. Ei tohiks unustada, et aegadega kujunenud suhe õuepuude, hiite ja metsade, alleede ja parkidega on yks neid algosasid, kust algab meie olemise eestiline ja põhjamaine sisu. Tarbijana ning hävitajana pole inimene midagi, tema väärikas loomus algab alles yhendusest ymbrusega ja sinna oma panuse lisamisest. Suhe keskkonnaga on ikka olnud ylimalt isiklik – igal puul ja rajal me lähedal oli kord oma nimi ning lugu. Võõrale on sellest keeruline rääkida. Selline jutt on vist ainuvõimalikult sõnastatud elamuste ja nägemuste vihjelises keeles, mis seadusmeestele ja rahakottidega rahvale pole muud kui juriidilise katteta sonimine. Ometi on sellest lähedusest kantud sonimisest kasvanud kogu kultuur, yrgmaagiline põllumajandus ja maausk. Kui palju laule, jutte ja pilte on puudest ja paikadest! Riituste ja loitsudeta ei möödunud ykski kylv ja tänupeota ei koristatud yhtki saaki. Ka kõik see, mida ei saa numbriteks ymber arvestada on siiski olemas. Võib öelda, et Jämejala konflikt on näide kahetsusväärsest lõhestatusest praeguses yhiskonnas. Kui meie mõistus ja tunded ei kooskõlastu, oleme jonnakas ja skisofreeniline riik. Ravi ja lepingu võimalust me endale jätta ei taha. Milles ka kysimus poleks, inimene algab arusaamisest ja arvestamisest. Kuni kõnelevad ainult yhte sorti argumendid, ei saa rääkida dialoogist või õiglusest.
Loodan, et parki kaitsnud vähemus õppis sellest juhtumist kokku hoidmist ja vastupanu suunamist. Kui vähemused praeguses Eestis ei organiseeru, siis litsutakse nad laiaks.Loodan, et nad jätkavad mujal ja kogenumana. Kaitset vajavat loodust on veel palju, nagu on palju elu äärealadele tõrjutud inimesi. Park on elav vaimne tervikorganism. Tal on olnud terviklik suund ja rakendus. Mida arvata näiteks olendist, kellelt võetakse yks jalg ning kelle maksa siirdatakse katkupisikuid? Kui terviklik ta veel on? Pargi puhul (ja igasuguse tugevama-nõrgema, enamuse-vähemuse suhte puhul) ei huvita suurte ideedega tänapäeva mõisnikke muu kui see, et arvestatavat vastupanu ei ole. Puud ei hakka vastu. Koha vaimu muutmise tulus mõte võidakse läbi suruda hoolimata selle ilmsest sobimatusest keskkonnaga. Veel yks tragikoomiline võimunäitamise akt sai toime. Kuna ma armastan seda paika ja vangla alla jääv ala kaotab tyki minugi elust, (nagu läks setodega, kelle omaksed ja kallid hauad jäid samuti “vägagi seaduslikult” piiri taha) tänan kaitsjaid, et kaduvad puud ja paigad ometigi on saanud elada veidi kauem. Ylbetele otsustele tuleb vastu seista kõikjal, kus on hingi. Sest iga muutuva valgusega ja tuulepuhangutega päev, iga kybe elu selles pargis on õieti hindamatu väärtusega.

Lauri Sommer , kirjanik


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org