Kristjan Kask
by khan
Tuesday 8 April 2003 - 20:15:41

Tegelased:
P – punamüts
H – kuri hunt
E – ema
V – vanaema


Punamütike tuleb pahuralt koju.
P: ema!
E: kohe, punamütsike, kohe tulen
P: tuled kohe
Ema tuleb kohe
P: nii, süüa tahan
E: pole veel valmis
P: ON VALMIS
E: jajaa, saigi kohe valmis
P: tubli, ema. Sinust on asja ka.
E: ikka, ikka, kuidas siis muidu
P: nii. Mis sa mulle täna ostsid
E: seda, mida sa hommikul soovisid
P: nii. Ja kus see on?
E: siin. See siin on sinu Barbie.
P: see kalts. EMA!!! Ma olen pettunud.
E: aga, aga...
P: rämps. Vaata, et sa kunagi enam nii ei tee. Said aru?
E: jajaa...
P: mina pole isa, kellega sa võid nunnutada. Mina olen siin perekonnas kõige tähtsam. Capisce?
E: ikka, ikka
P: nii. Nüüd lähen vanaema juurde. Kus korvike on.
E: issand küll, unustasin
P: ei unustanud, sealsamas on. Anna siia
E: oh jah, näe ei unustanudki.
P: tubli. Ma siis lähen. Ja kui ma tagasi jõuan...
E: ikka, ikka
P: kui ma tagasi jõuan, olgu Barbie olla!
E: ???
P: näeb siis, kui vahepeal silmi pole välja torgatud.
Punamütsike hakkab minema.
E: no mis ma teen. Ta on ikke päris türann kohe. Üldse ei hakka hammas vastu.
Hunt tuleb luusib kodu ligidal.
H: äkki saaks toidupala
E: kao minema, raisk
H: oioi, emakene, kes sind nii välja on vihastanud.
E: punamüts, tütreke. Muudkui terroriseerib
H: oioi, aga anna süüa
E: ainult siis, kui sa lähed ja ta maha murrad. Ma ei kannata enam teda välja.
H: okei, aga pärast olgu kõhutäis korralik
E: tore, tore, tore. Muidugi, kallis hundike.
Punamüts luusib metsas.
P: oh, ma olen nii väsinud. Pea käib ringi. Huhh, on aeg ennast kosutada.
Lonksab pudelist.
P: nii lahja. Selle kraamiga küll kaugele ei jõua.
Võtab tarbed välja ja hakkab ennast süstima. Taamal ilmub hunt.
H: tere, kaunis peretütar
P: ole vait ja anna žgutt siia.
H: ee, pole näinud, pole kuulnud.
P: mida? Žgutt, ma ütlesin. Kähku.
Hunt kohmetub ja annab kohe. Ise üllatunud oma tegevuse üle.
P: hoia kinni kah. See pole siin naljamäng.
H: mida iganes. Mis sa siin metsas üldse teed?
P: süstin ennast, idikas.
H: aga edasi
P: mis sa pärid, ah. Tahad ka saada vä?
Punamütsike paneb süstla hundile rindu.
P: võtab sul pingeid maha
H: taruirararaa.... mina ei saa kohe enam millesti aru
P: ah, esimene kord on tõesti nii. Pärast hakkab hea. Esimene kord võib ikka päris paha olla
H: ök, mul hakkabki kohe paha
Hunt läheb oksendama.
P: algaja. Oehh, nüüd... Hea. Kuule, hunt, tule siia
H: eiei, mul on nii paha.
P: tule, tule. Mul on sind nüüd vaja.
Hunt vajub kokku.
P: nõrk. Ikka peab kõik ise ära tegema.
Asutab end minekule. Jõuab peagi vanaema maja juurde.
P: hei, memm, bin Laden siin
Vaikus
P: memm!
V: voodis olen.
P: jälle. Kobi välja.
V: ei saa, haige olen
P: ruttu
Memm kobib ruttu voodist välja.
P: tule siia, ma annan sulle rohtu
V: oi, punamüts, sa oled nii hea.
Memm istub toolile. Punamüts võtab hoopis nööri ja mässib vanaema tooli külge kinni.
V: oioi, mis sa teed.
P: sul on täna pensionipäev. Kus?
V: mida
P: kus nuts on?
V: ei saa aru
P: kus see on!!!
V: purgis.
Punamüts läheb vaatab.
P: Olemas! Tubli!
Seob lahti. Hunt hakkab kah ligi tulema.
H: nii, punamüts, nüüd söön ma su ära.
P: sa pead hoopis vanaema sööma
H: eiei, ainult sinu. Vanaemal on kuivand maitse juba. Pealegi olen ma teda nii palju kordi söönud.
P: appi, appi
H: mis sa karjud
P: jahimees, tule appi
Hunt vaatab lolli näoga ringi. Hirmunult kah.
H: kus, kus jahimees on. Appi!
P: sina, sina. Sina oled jahimees
H: mina?
P: jah. Mina olen vanaema, aga hunt tahab mind ära süüa (näitab memme peale).
H: niisiis kohe vä
P: appi, tule ruttu. See hunt siin on päris näljane.
H: no oota sa, hunt kurivaim.
V: eiei, oodake, mina olen vanaema, mitte kuri hunt
H: suu kinni. Mis sa, hunt, siin seletad.
Hunt sööb memme hundi pähe ära.
P: aitäh, jahimees.
H: aga kus punamüts on.
P: tule siia, ma viin su tema juurde.
H: oioi, mul hakkab paha.
P: võta siit lonksu, hakkab parem
Hunt lonksab.
H: aitäh, on jälle udusem tõeste.
P: hakkame ruttu minema, enne kui sa jälle selgemaks saad
Lähevad koos kodu poole. Ema istub maas ja koob miskit.
E: ei tea, kas hunt sai punamüstikese ära söödud, või mitte.
P: vaata, hunt
H: möhh
P: seal ongi punamüts. Istub ja seletab endamisi. Mine
H: mida. Mis ma teen??
P: söö ta ära, lollpea.
Hunt läheb ema poole.
E: oi, hunt, sina juba tagasi.
H: mina, mina
E: ja punamütsike
H: kohe saab söödud
E: tore, ma tegin sulle raguud.
H: aitäh.
Hunt kargab ema kallale ja hakkab teda sööma. Ema veel karjub.
E: mis sa teed? Ega´s mina punamüts ole
H: oled küll. Nämm, amps. Nii, söödud.
P: tubli, hunt.
H: tubli... ee... kes sa olidki.
P: vanaema.. jahimees... kõik tänavad sind. Lase nüüd jalga.
H: ma siis lähen
P: tubli hunt.
Hunt longib minema. Tuleb kohe tagasi.
H: anna veel rohtu, vahepeal hakkas juba päris hea. Aga nüüd on paha
P: noo, hunt, sa oled ikka loll. Esimene kord antakse ikka tasuta, aga teine kord. Nüüd pead maksma. Kolm soida.
H: kuule punamüts, sa oled ikka vist ise kah auru all.
Hunt sööb Punamütsi ära.
H: ruttu, ruttu...

Lõpp.

Anonymous on 27 Jul : 18:41 Comments: 1718

[blocked by admin]