Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Plaadist nimega EESTLASED
Silver Sikk
by khan
Tuesday 8 April 2003 - 20:25:41

Kuule vaata. Tegelikult kuulsin seda plaati ühe Supilinna elaniku juures. Mäletan, sel plaadil oli kuskil kümme lugu vist, a mina kuulsin ainult mõnd esimest. Ja õieti ei malland ühtki lugu korralikult lõpuni kuulata, ma arvan. Muusika oli siuke üsna aeglane ja tasane, kuigi mõni koht kiskus küll üsna psühhedeelseks. Enne Eestlasi oli plaadimängijas miski india raagade muusika või ei tea mis ja see siis nüüd jätkas ümbes sama liini. Mis pole just muusika, mida ma ise kuulaks. Tegelt, ega ma selle muusika kohta midagi asjalikku öelda ei tahagi siin. Peaks lihtsalt silmas pidama, et ma kuulsin seda plaati, mitte ei kuulanud.


Täendab, supilinna hipid ja nende käsilased on siiski valmis nikerdanud jube hea asja. Nad ei ole lihtsalt stuudiosse läind helisid konserveerima. Ega pole ka laivi lindistanud. Nad on kuskil lihtsalt viibides - näiteks kellegi sünnipäeval või kusagil Soomaal laasi ja rabasid mööda konnates või lõket tehes, kuski tagahoovis vorsti kärsatades - on siis kambakesi pillid taskust, kotist või kust iganes nad neid kogu aeg kaasas kannavad, välja võtt ja mängima hakanud. Keegi hakkab pilli näppima ja teised tulevad kaasa. Justkui kanduks vestlus mingist hetkest alates muusikalisele või lihtsalt helilisele tasandile. Ja siis on suhtlusse haaratud kogu keskkond. Sest loodushelid, nagu konnade krooksumine ja muu, kõlavad inimeste tekitatud helidele kaasa. Või noh, jäi mulje, et võiks kõlada. Ma küll ei kuulnud seda plaadil, a ilmselt oli seal täiesti õige koha peal ka mõne mööduva auto hetkeks paisuv mürin, koera hauk kõrvalhoovist ja lõunassesuunduva haneparve kluuks või prääks.

See siis polegi nagu muusika. Muusika tähendab midagi tehtut, toodetut; muusika on kindlasti professionaalselt või hoopis meelega sitasti tehtud ja raadiosõbralik või siss sugugi mitte. Muusika on, no vähemalt kuulamiseks mõeldud. Aga ma ei kuuland ju seda plaati, eksole, poole kõrvaga aint kuulsin. Ja Eestlaste jaoks tundub muusika olevat ka rohkem nagu keel, suhtlemine. Ses mõttes on Eestlased äärmine ämbient. Tähendab muusika, mis osutub juba millekski sünkreetilisemaks, kui muusika. See nn “muusika” on nüüd mingi konkreetne keskkond, asi või toime, seda ei pea tegema, see toimub juba. Seda ei pea ka kuulama, ei pea tähelepanelikult jälgima. “Muusika”, mis on juba tekkelt nii iseenesestmõistetav ja orgaaniline, nüüd see siis lihtsalt on... ma ei tea, asi näiteks, osake immateeriaalsest universumist, mõtteseoste kämp... mingi kompaktne tükk - näe, vedeleb seal. Ja ma suhtun sellesse kuidagi, kirjutan-jutustan sellest näiteks, tajun seda ja kuidagi mõjutan muuseas ka seda “muusikat” ehk selle tajumist.

Samas on see “muusika” - tegija jaoks olemise viis - tegijate poolt ikkagi muusikaks kanaliseeritud, plaadikettaks pressitud. Kuulaja jaoks osake ümbritsevast keskkonnast on tehtud muusikaks, mida on soovitav kuulata ja nautida, see muusika pole enam objekt, millest võib ka välja tegemata mööduda. Nad on plaadi teind, plaate ostetakse ja kuulatakse (ja kopitakse). Isegi plaadiümbrise on valmis meisterdand. Kuna mind huvitab selle muusika juures just mingi asjalisus, tajutava ühesus esemes, siis võtaks plaadi masinast lõplikult välja ja uuriks lähemalt hoopis seda plaadiümbrist. Vaata ka seda ümbrist.

Väljaspool on kasutatud fotosid, näeme vaateid rabamaastikele. Sees on muidugi plaat (punane Verbatim) ja tavalisest valgest paberist raamat, millel musta pastakaga hoogsalt kribatud pühendus. Raamatus sees näeme käsitsikirjutatud ja paljundatud kahte lehekülge teksti - muuseas ka lugude nimesid ja selgitusi nende kohta - ja joonistusi Keräneni stiilis. Aga vaatame veel esikaant. See jaguneb horisontaalselt kaheks ja ülesse jääb sinine riba, millel valget (musta ka tsipake) värvi tekst “Eestlased”. Just see tekst ongi minu jaoks see, mis selle plaadi kuidagi terviklikuks teeb.

Esiteks see, et panna bändi nimeks Eestlased. Pretensioonikas. See fakt leiab mingi vastupeegelduse jüngreid koguvast ökomõtlemisest (Tüür, Maran), etnofutust ja koondub koos muude rahvusteaduslike ideedega eesti oma mõtluse “avastamise” püüdluste alla. Niiet mõistes “Eesti” on sisu. Et samal ajal kui ametlik meinstriimkultuur, mida kuvab meile läbi oma filtrite kommertslik massimeedia, on oma võõrandumise, konformsuse, järgiahvimise, Eesti kirumise, glamuuriihaluse ja tühjuse all käkra käändumas, on olemas siiski ka midagi tõeliselt jõulist, sisukat ja originaalset. Kui üldine avalik Eesti on pankroti äärel, kui mürgine segu enesehaletsusest ja küünilisusest hävitab igasuguse tahte, siis nn rohujuuretasandil, kommuunilaadsetes formatsioonides on tekitatud miski täiesti teistsugune, hea, avar tähendusvarjund Eesti mõistele. Või see on tegelt kogu aeg olamas olnud, aint et seda tuleb veel avastada.

See, et bänd paneb omale nimeks oma rahvuse nimetuse, on ikka tõeliselt häbitu. Õigemini valehäbitu. See on oma identiteedi julge ja kompromissitu kuulutamine. Kui vaadata veel näiteks, milliseid nimesid kannavad Eesti eksperimentaalsema popmuusika esitajad ja milliseid kultuurilisi kihistisi nad kuulajate mäludes aktiveerivad, näeme, et Eesti rokib tegelikult täiega. Eesti keelt iseenesestmõistetavusega kasutavad tegijad, nagu Kismabande, Mürakaru, Ajukaja, Barbariz, Väli, Maagrupp, Luarvik Luarvik, Uni jt mängivad kõik muuseas ka Eesti popkultuuri ja Nõukogude Eesti märkidega üleüldse. Nende bandede keelekasutus ei kuva enam esile rahvusromantilisi utoopiaid pätsuvabariigist ega stiliseeritud mustreid ja rahvakunstimotiive, vaid hoopis tegelikuma Eesti, tegelikuma ajaloo mõne aastakümne tagant, tegelikuma kultuuri. Eesti ei olegi enam midagi eelkõige juhmilt wanaaegset, vaid sel on täiesti reaalne kate ka moodsal ajastul. Ja nüüd tuleb veel kamp nimega Eestlased, mis, valgustades läbi mõned eestlaste kõige arhetüüpsemad mälukihid ja stereotüübid, kougib midagi üsna kaugelt ja sügavalt välja, et tuua see siia, tänasesse.

Lisaks rabapiltidele ja plaadi nimele on üdieestlaslikud ka lugude nimed, nagu Kärbes, Mõtlus, Teetegu, Orjapõlv, Tuva sõbrad, Küll jne, mis seostavad eestlasi pigem idamaise vaikuse, lihtsuse, argisuse, sõbralikkuse, alandlikkuse või protsessuaalsusega, kui lääneliku tormakuse, lärmakuse, saavutusvajaduse ja muu koledaga. Tegu ei ole sisutu ugrisoigumisega, tegijad tunnetavad igati oma reaalsust. Nimelt, lisaks idale ja ugri sümboliuniversumile mõjutab neid ka nende siinne esemeline keskkond. Loo Orjapõlv selgituseks on sulgudesse märgitud: “kasut lintmakk TEMBR 2M kaja, vene plastmassmikrofone, pult WLEKTRONIKA PM-01”. Niisiis taas nõukapop, ma arvan; ajastu, mille ametlik kultuur hea meelega unustada tahaks, aga mis oli siiski paljude inimeste tegelik elu- ja arenemiskeskkond ja mida seetõttu ei saa ega polegi vaja kustutada.

Kuna Eestlased, see kamp, on ikka nii tegijad, siis ei puudu ka kaasaegne moodsus. Tähendab, juba plaat ise on märk sellest. See on siis see kõikjalejõudev ja igapäevane infotehnoloogia ja kättesaadav reproduktsioonitehnika sealhulgas. Võimalus ja vajadus seda kõike kasutada. Lastakse muusika plaadile, plaate kõrvetatakse nii palju kui vaja. Tehakse võimaluste ja oskuste piires kujundus. Vaadates plaadikaanel olevat teksti “Eestlased”, näeme, et see on geniaalne ja ainuvõimalik. Paintis või milleski taolises on see tekst nimelt hiirega kirjutatud! Tähekujud on muidugi võimatult ujuvad ja igerikud, teksti servad on sakilised ja hambulised. Nagu lõbusa samojeedi hambutu õõvastav naer kiiskavvaikses pangakontoris. Lihtsus ja pretensioonitus tipptehnoloogia vahenditega. See kõlab justkui arhailisuse ja modernsuse süntees. Aint et arh siin täiesti süüdimatult solvab heausklikku moderni. Kümnete sofistikeeritud vahendite seast just kõige algelisema valimine on justkui ülipüüdlikule ja ennasttäis, maksimartis hängivale Eestile ootamatult jalaga persse andmine. Tõeliselt jabur ja seega tõeliselt ehe, tugev. Eesti märk. Eestlased. Seda kopiraiti ei riku keegi, sest kuskil mujal pole siukest väge ja jõudu.

Ps Aitäh-aitäh, ma ei taha seda plaati korralikult kuulatagi tegelt.


Kommentaarid ...
bullet Anonymous
on 07 Mar : 13:35
Comments: 1718
[blocked by admin]

bullet Anonymous
on 27 Jul : 18:41
Comments: 1718
[blocked by admin]


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org