Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Paul Austeri värske romaan pakub taas paradoksimaagiat
Sven Vabar - 19. august, 2002 19:19
by khan
Sunday 5 October 2003 - 19:45:02


Tuleval nädalal saabub Skandinaaviasse ja lõpuks ka Soome tuntumaid ja huvitavamaid tänapäeva ameerika kirjanikke Paul Auster, kes tutvustab neis riikides oma värsket romaani “Illusioonide raamat” (või The Book of Illusions).

---

Maailmas ja eriti Euroopas sai praegu 55-aastane Paul Auster tuntuks oma kolmest lühiromaanist koosneva “New Yorgi triloogiaga”, mis mõni aasta tagasi ka eesti keeles ilmus. Juba selles jutukolmikus on esindatud pea kõik kirjaniku vormilised iseärasusted, mis haaravad lugeja oma kummalisse maailma ka kõigis hilisemates Austeri romaanides. Teine eesti keeles ilmunud Austeri romaan on “Juhuse muusika”.

“New Yorgi triloogia” näib olevat proosakirjanduslik vaste Hollandi kunstniku MC Escheri kujutatud kolmemõõtmelistele ruumilistele paradoksidele, mis tegelikkuses oleksid võimatud. “New Yorgi triloogias” vahetuvad tegelaste identiteedid, kangelased tegutsevad ilma mingi ratsionaalse eesmärgita ning mineviku ja tuleviku sündmused osutuvad identseteks, nõnda et sarnaselt seadustele, millele peaksid alluma ruumis liikuvad objektid, kaotab igasuguse mõtte ka ajaline järgnevus, andes maad mingitele kummalistele inimsaatust määravatele reeglitele, millest pole õrna aimugi ei lugejal, romaanide tegelastel, ega ilmselgelt ka autoril.

“New Yorgi triloogia” on taoliste esteetiliste paradokside poolest ehk kõige rikkam Austeri teos, ning seetõttu peavad paljud seda raamatut ka autori parimaks. Kuid järgmistes romaanides keskendus Auster aina rohkem inimlikele emotsioonidele ja kannatustele, mida eelpoolkirjeldatud aegruumilised paradoksid raamatute peategelasi ümbritsedes neile tekitavad. Paul Austeri romaanides on keskseteks saatust määravateks teguriteks juhused, mis peategelasi ilma mingi nähtava loogikata muserdavad. Võiks öelda, et iga Austeri romaani peategelase tegutsemisajendiks näib olevat näha juhuslike ning traagiliste sündmuste taga mingit põhjuslikkust. Lugeja näeb alati, et see loogika on olemas, kuid ei suuda seda kunagi lõpuni mõista.

Austeri üliladusalt kirjutatud road-movielike faabulatega romaanide struktuur on olnud küllalt sarnane ning ehk just seepärast heitsid kriitikud eriti autori eelviimasele romaanile “Timbuktu” ette enesekordamist. Lugeja saab selles raamatus küll kõvasti tegelastele kaasa tunda, kuid terve hulga kokkusattumuste tõttu kulgev tegelase teekond hukatusse on lugejale juba piisavalt tuttav.

Nüüd kiidab mitu prantsuse kriitikut, et Auster on suutnud oma värske romaaniga “Illusioonide raamat” uudses vormis taastekitada lugejas seda fatalistlikku paradoksimaagiat, mille tõttu kirjanikku algselt hinnati. Samas pole kriitikute sõnul kuhugi kadunud Austeri sügav kaasatundmisevõime oma tegelastele, ilma milleta oleksid kirjaniku traagilised romaanid väljakannatamatud.

“Illusioonide raamat” on lugu kirjandusprofessorist, kes kaotab lennuõnnetuses oma naise ning lapsed ja vaagub romaani alguses alkoholismi ning depressiooni käes. Mõttetult telekanaleid klõpsutades näeb ta aga juhuslikult üht sajandialguse koomilist tummfilmi, mis ajab professori üle mitme kuu naerma. Täheldanud enda juures veel naermisvõimet on professor nõnda hämmastunud, et otsustab oma mõttetuna näivate päevade täitmiseks kirjutada filmis esinenud andekast näitlejast biograafia. Selgub, et koomik kadus jäljetult juba sajandi alguses. Kui biograafia ilmub, saab professor aga kummalise teate, mille kohaselt on koomik ikka veel – üle viiekümne aasta pärast oma ametlikku kadumist – elus ja teeb enda lõbuks filme, mida kellelegi ei näita ja mis kõik kuuluvad koomiku surma järel hävitamisele. Teate on saatnud koomik ise, kes kutsub professorit endale külla. Järgneb ehtausterlikult meeleheitlik odüsseia, milles peategelasest professor näeb koomiku hermeetilises filmidest koosnevas illusioonidemaailmas elamist elu mõtte kaotanud inimese ainukese väljapääsuna. Nõnda nagu varasemates Austeri romaanides näivad inimeste saatust suunavad varjatud seadused end peategelasele ilmutavat alles seejärel, kui tõeline elu näib läbi olevat – see tähendab, peale mõnd tegelase jaoks ülitraagilist sündmust.

Austeri “Illusioonide raamat” ilmus prantsuse keelde tõlgituna juba maikuus, mõni aeg hiljem üllitati see romaan ka taani keeles. Kummalisel kombel ei ole teos aga veel ilmunud kirjaniku emakeeles ei Suurbritannias ega ka mitte USAs, kuigi peaks lähiajal ilmuma. Põhjus on võibolla selles, et sarnaselt mitmete teiste ameerika kirjanikega on Auster Euroopas ja eriti Prantsusmaal palju tuntum kui kodumaal. Auster ise leiab, et tema kirjutamisstiil pole Ameerikas enam moes. Praegu armastavat Ühendriikide lugejad ning kriitikud Austeri sõnul “sotsiaalset” kirjandust, mis mõtestaks võimalikult otseselt ning konkreetselt olukorda tänapäeva USAs. Kuna Auster läheneb oma teemadele oluliselt teisiti, pole ime, et mitmed Ameerika kriitikud on eriti tema hilisemad romaanid maatasa teinud.

Ometi kirjutab Auster ka ise selles mõttes sotsiaalselt, et Ameerika ning selle põhiolemus on kõigis kirjanike teostes olulisel kohal. Oma kodumaa ning kodulinna New Yorgi ajalugu mõtestab Auster aga pigem tänapäevaselt ja euroopalikult, sarnanedes sü˛ee arengu poolest ennem Borgesele või Kafkale kui Herman Melville`ile või Nathaniel Hawthorne`ile, kellest Auster küll väga lugu peab ja kes on tema teostes sagedad külalised.

Selle ülimalt tänapäevase ja ülimalt euroopaliku kirjanikuga, kes jutustab oma lugusid ameeriklasele omase lihtsuse ja ladususega, on eestlastest huvilistel võimalik kohtuda esmaspäeval, 26. augustil Helsingi kultuurifestivali raames toimuval Elavate Poeetide Õhtul. Lisainfot vaadake www.helsinkifestival.fi.


Kommentaarid ...
bullet Anonymous
on 19 Aug : 20:24
Comments: 1718
[blocked by admin]

bullet Anonymous
on 19 Aug : 0:59
Comments: 1718
[blocked by admin]

bullet Anonymous
on 18 Aug : 22:35
Comments: 1718
[blocked by admin]

bullet Anonymous
on 16 Aug : 6:27
Comments: 1718
[blocked by admin]


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org