Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Jan Kaus - Postimees 17.11.1999
Avalikustamine – imelihtne?
by khan
Wednesday 12 March 2003 - 0:29:46

Inimese eraelu likvideerimine kui moeasi

Hiljuti kõneles üks tuntud inimene ühes ajakirjas, tehes seda üldise arvamuse kohaselt «avameelselt». Jutus esinevate intiimsete seikade tõttu tekitas tuntud inimene tormi veeklaasis. See andis talle põhjuse veel kord ühes ajalehes sõna võtta - lugeja sai kerge vaevaga teada, et kuulus inimene on kimbatuses ja ei ole maniakk.
Ajaleheusutlusest hakkas silma üks lõik, kus kuulus inimene ütleb, et tema meelest «võiksid poliitikudki eraelust avameelsemalt rääkida.» «Kui küsitakse, siis peaks poliitik ikka enamasti vastama. Ka ajakirjanikud võiksid julgemad olla.» See tekstilõik annab põhjust küsida: kas siit on võimalik välja lugeda mingit tendentsi?
Koonduslaager ja eraelu
Meenub, kuidas Milan Kundera, kõneldes ühiskonna funktsioneerimise moodustest, toob esile koonduslaagri motiivi. «Koonduslaager tähendab eraelu täielikku likvideerimist,» ütleb ta. Raamatus «Olemise talumatu kergus» esindab koonduslaagrit Tereza ema, kes vananedes kõnnib korteris paljalt, jätab menstruatsiooniverega määrdunud lappe vedelema ja loeb Tereza päevikut avalikult ette.
Üldisemalt: Kundera vastandab avalikkuse ja privaatsuse. Privaatsus ilmneb näiteks «Olemise talumatus kerguses» Sabina kõvakübara kaudu. Võõrastele - Sabina tavatuttavatele ja neile, kes pole Kunderat lugenud - on tegu lihtsa kübaraga. Kuid Sabina ja tema privaatsesse ruumi pääsenu(te) jaoks omas kübar tähendusi, mis moodustavad «poeetilise mälu»: selle, mis fikseerib inimese elu kauniks teinud juhtumused.
«Avalik(kus)» on sõna(d), mis meie «avalikkuses» on pandud kandma positiivsemat tähendust. Eelkõige meenub poliitiline sfäär, kus on nõutud nii toimikute kui inimeste mineviku avalikustamist. Kuid ülaltoodud mõiste(paar) annab tooni ka kuulsat inimest usutlevale artiklile ja avalikkusele kui sellisele.
Üha rohkem peaks privaatset ruumi kitsendama ja seda avalikkuse ette asetama. Enam ei aita oma keha eksponeerimisest - see ei tekita enam šokki. Ehk saab varsti lugeda põhjalike fotodega garneeritud artiklit ą la «Madam X: härra Y-i peenis sobib minu vulvaga suurepäraselt!»
Iseenesestmõistetav: on inimesi, kes ei ole absoluutselt oma mõtete või elu avalikustamisest huvitatud. Kahju, et nende kohta niigi palju ütlema peab. Samas on avalikustamisel mitmeid vorme: on veel inimesi, kes avalikustavad oma mõtteid (ja mõni ka oma keha) - kirjanikud, kunstnikud.
Kuid see avalikustamine toimub ja toimib läbi üldistamise filtri: näiteks (camus’likult väljendudes) inimese ja maailma vahelise samaaegse olemasolemise konflikti esitamise kaudu. Kõnealuse tuntud inimese puhul ei tundu konflikti olevat, on vaid eneseteadlikkus, mis on kindel, et on vaja avalikustada just nii palju, et saab kuuluda avalikkuse sisse.
Privaatsusest reetmiseni
Tuntud inimene avalikustas ka, kuidas ta oma tütre sõbrannale öösel rasestumisvastaseid tablette ostis. «Ma ei reeda seda tüdrukut,» ütleb kuulus inimene, pidades silmas nime väljaütlemist. Aga ehk on ta selle tüdruku juba reetnud?
Selle reetmise teeb talutavaks lootus, et maailmast ei saa kunagi vaimset koonduslaagrit, mille ülimaks paatoseks on «poeetilist mälu» katvate kübarate reetmine.




Kommentaarid ...
bullet Anonymous
on 18 Aug : 22:43
Comments: 1718
[blocked by admin]

bullet Anonymous
on 16 Aug : 6:16
Comments: 1718
[blocked by admin]


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org