Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Aarne Ruben :: Meistri libaromaan
Kaur Kender, “Pangapettus”. Pegasus 2002.
by khan
Thursday 3 April 2003 - 1:11:02

Kaur Kender pakub meile investeerimispankurite portreid, aga ainult eeldusel, et teame, kuidas raha tegelikult liigub.
“Rahas” teatas Kaur Kender, et börsispekulatsioonide käigus arvelt arvele liikuvad summad ei võta reaalselt osa uute väärtuste tootmisest. Selle kohta oli tal ka väike süütu näide: Kirjanik ja Pankur väitsid, et “just nemad olid need kutid, kes üheksakümnendate algul paigutasid raha Ebay’sse”. – “Aga sõidate ikka veel Ferrariga?” küsiti neilt vastu. Just nõnda: raha tuleb ja raha läheb.
1997. aastal väitis professor Uno Mereste, et just sel ajal (loe: sel ajal, mil Kirjanik ja Pankur väidetavalt investeerisid Ebay’sse) soovisid rahvusvahelised valuutaspekulandid, needsamad “Kirjanikud” ja “Pankurid”, (väga kaugel eemal, mitte meie regioonis) võita Eesti krooni devalveerimise pealt palju miljardeid, sõlmisid seepeale isegi kihlvedusid. See ei õnnestunud, sest Eesti kroon jäi kulla alusele. Mõnus on märkida, et Eestil on milleski vedanud, ses valguses oleks aga ütlemata tore kriitiliselt vaadelda Kaur Kenderi ühte lemmikmõttekäiku “Pangapettusest”.
Indrek Teine lv. on Hatza Panga juht. Tal on ropult raha, ta võiks viiesajakrooniseid rahva sekka loopida, kui ta seda tahaks. Vaene tšeburekimüüja (tegelase Toblerone’i peegelpilt) paneb kõikvõimsa pankuri lv. prügikastile rahast kõnelema. Rahvas koguneb tema ümber, pankur aga peab kõne liigkasuvõtmise ajaloost. Teda ei lasta ära, enne kui ta on tõotanud, et maksab kogu rahvahulgale välja intressid, “viisajakroonistes, summad ümardatakse teie kasuks”. Aga sealsamas on ka tõeline väärtus – tšeburekk. Indrek Teine lv. (tema nimeks on postmodernistlik domeeninimi) lõugab: “Lihtsad inimesed röövitakse paljaks kaupadega, mida neile müüakse, aga mitte summadega, mida neile laenatakse.” (Jeremy Bentham).
Lugeja vajub mõttesse; Kenderi tegelased on liiga eredad ja räägivad liiga olulist juttu, et neid niisama vaimusilmast välja lasta. Niisiis, selle vanamehe tšeburekk on ainukordne maailmas, vanamees on selle hõrgutise tootnud erilise hoole ja armastusega ja selle lisaväärtus on null. Kes on lugenud Marxi “Kapitali”, see taipab ka Kaur Kenderi antud mõttekäiku. Toote loomiseks on vajalik techne, selle kapitaliks muutmiseks on tarvis logistikat, jooksvaid kulutusi maksudeks, ehk isegi pististeks jne. Indrek ja tšeburekimüüja vastanduvad, sest esimene on seotud üksnes raha ringliikumisega. Investeerija finantssüst ei vasta Marxi valemile “kaup rahaks” (vt. Kapital, 1936, tõlkinud N. Andresen, lk. 99).
Näeme kaasajaelust sedagi, et näiteks Bill Gates ei armasta finantssüste. Vaestele riikidele kingib Gates kompuutreid, et olla kaubaringluses, kuid otseseid finantssüste tehes räägib ta sellest, et on vaja kõrvaldada vaesuse põhjused. Kenderi raamatus on tõsine rikas Cypros Hull, kuid tema “heategevuskraanid” avab Indrek.
Leheküljel 54 selgub, et Hullul on kaks miljardit krooni (400 × nädalate arv aastas × 100 000). Ta jagab seda nii, et loobib viiesajakrooniseid rahva sekka. Kui Bill Gates võis kaks aastat järjest kiidelda, et ta on vaeste haiguste (HIV, malaaria, tuberkuloos) likvideerimiseks andnud rohkem kui USA valitsus, siis Hull lihtsalt laiab. Niisuguste tegelaste pärast nimetasingi “Pangapettust” meistri libaromaaniks, tegelikult on see kollaazh.
“Ebanormaalse” autor peab ju ometi olema meister eesti kirjanduses, aga kasutab nüüd aju poolest lapikuid tegelasi. Aga kirjaniku-härra on kursis Marxiga ja loetleb, mida ta veel tunneb: “Vana Testament, Hammurapi seadused... Hindoo seadus Dambtupat, Rooma õigus, Karl Suure kapitulaarid.” Näikse, et Kender mitte ainult ei tunne Marxi, vaid ka armastab. Selleks on meil järgmine tõestuskäik.
Hatza panga –23 korrusel on Õigerahamasin, millest sõltuvad kõik sularahavood meie vabariigis. Huvitav, et autor mõtleb ikka sellest, kuidas raha juurde trükkida – kas talle tõesti sümpatiseerivad kommunistlikud ideed? Viimastena tegelesid raha massilise juurdetrükkimisega tõepoolest kommunistid, esimest korda aga vanad roomlased, kes petsid oma rahvast teatud metalli lisamisega müntidesse. Pettus on pettus ja Hatza panga pettus, millest autor nii suure naudinguga kirjutab, ei ole tegelikult mingi pangapettus, vaid rahva kommunistlik petmine: kui raha ei ole, küllap siis Õigerahamasin seda juurde trükib! Ah siis seda soovivad kõik nood Cypros Hullid...
Niisiis pole liialdus öelda, et “Pangapettuses” kajastuvad ka mõned vasakpoolsed vaated.
Naudime ilu ka:
“”Marge,” ohkas imeilus pikkade jalgade, poisipea ja kenade rindadega miniseelikus tüdruk, istudes Magnuse vastu toolile. –
“Marge,” elavnes Magnus, “kui vana sa oled?”
“Kui vana sa tahaksid, et ma olen,” küsis Marge ja viskas jala üle põlve. Tal olid jalas kenad lahtised rihmadega kingad, ta varbaküüned olid lakitud punaseks. Magnus neelatas.”
Kaur intrigeerib. Kaur ärgitab vastu rääkima või isegi sõimama. Feministinaised on solvunud, et tema teose järgi peaksid nad armastama Eminemi. Kuid midagi ja keegi Kender vähemasti on. Nagu kirjamehele sobilik, on ta vähemasti haritud.
Eesti vajaks aga niisugust rikaste kirjanikku, kes kirjutab miljonäride elust nii nagu see tegelikult on – näiteks sellest, kuidas miljonär paneb naise päeva ajaks oma villa luksusesse kinni ja hoiab teda nagu mõnd hinnalist vaasi. Kuidas rahajõmmi naine ja laps ei tohi selle päeva jooksul marju korjama minna, sest julgeolekukaalutlustel ei saaks nad ületada teatud turva-ala. See oleks põnev.
Rikaste ideoloogiat väljendavat kirjanikku muidugi vaja ei ole.



Kommentaarid ...
bullet Anonymous
on 03 Dec : 16:55
Comments: 1718
[blocked by admin]


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org