Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Inimkäitumise spetsialist
Aarne Ruben (Postimees, 20. detsember 2002)
by khan
Thursday 3 April 2003 - 1:33:30

Barbi Pilvre. Formaat. Valitud tekste naisküsimusest ja klassivõitlusest 1996-2002. Eesti Ekspressi kirjastus, 2002.


Feministid on kindlasti kõige tolerantsemad inimesed, keda tean. Võib tuua ühe näite, ehkki neid on sadu. Näiteks panid kaheksa ameerika antoloogiat “feminismi teoreetilise täpsustamise” alla Myra Jehleni 1981. aasta artikli “Archimedes and the Paradox of Feminist Criticism”, ehkki sisuliselt on see ju kogu ürituse kõigutamine: “Tahab Archimedes tõsta Maad vibukangiga, on tal tarvis teist paika, kuhu ta selle vibu toetab. Samal viisil peavad ka feministid esitama küsimuse, millele nad toetuvad, kui tahavad muuta küsitavaks looduse ja ajaloo oletatava korra ja tunnevad nõnda maad oma jalge alt kaduvat.” On ju tolerantsi tipp liigitada oma seisukohtade “teoreetilise täpsustamise” alla sisuline oponent!
Veendusime äsja, et feminismi suurkujud on reeglina väga sallivad. Nüüd on tarvis kindlaks teha, kas Barbi Pilvre on feminismi suurkuju ja kas ta on salliv (viimase kohta vt. EE 19.09.96, “Park-TV, fuu!”).
Muidugi kirjutab ta väga hästi, selles pole kahtlustki. Eriti pakkus allakirjutanule huvi tema artikkel Barbie-nukust kui soorollide kindlaks määrajast, mida ta aga kahjuks oma kogumikku ei ole võtnud.
Kas Barbi Pilvre on feminismi suurkuju, pole kindlasti ühegi mehe otsustada. On ju kogu see nähtus eelkõige vaimse ruumi välja võitlemine naistele. Mis tegemist minul sellega üldse on? Kokkupuuteid on minimaalselt ja olmetasandil.
Teine küsimus on, et feminism, sealhulgas radikaalne ja teoreetiline, on juba neljakümne aasta jooksul lahanud sedasama “patriarhaalsuse oletatavat sümbolikorda”. Järeldustest, mis nende uuringute käigus on sündinud, saavad kasu kõik, mitte ainult üks sugupool. Sooliste uuringute resultaadid on kättesaadavad kõigile. Näiteks aitavad nad lahti mõtestada Arnold Oksmaa fenomeni.
Oksmaa fenomen on tõesti indikaator, mis peaks näitama, kui kaugele meie ühiskond on jõudnud. 18. sajandi Prantsusmaal järgnes revolutsioonile ja suurtööstuse arengule vaimust vaeste välja lülitamine ühiskonnast. Kas oleme jõudnud sarnasesse staadiumi? Jah. Juba küsibki Barbi Pilvre oma “Ullikese kuritarvitamises”: “Kas meedia kuritarvitab ullikest või on see kõik kokku lihtsalt šõubisness, kus "täht" sünnib vaid koostöös meediaga?”
Küsib küll, aga vastust lugeja Barbi Pilvre artiklist ei saa. Rõhutatakse, et Oksmaa on omandanud cat-walk kõnnaku ja välgutab pilke, et gay-ringkonnad on paanikas tema paljastuste pärast ja asjaolu, et inimesed ei osta kollast lehte, millel Oksmaa esikaanel, tähendab hetero-maailma kollektiivset enesekaitset. Nähtavasti on Pilvre kirjutanud oma artikli kiirustades, sest ta näeb ainult asja ühte poolt. Ta kordab pidevalt: Arnold on lihtsameelne, Arnold on ullike. Kas ta aga nii ullike ongi? Võib-olla on tema eneseteostus lihtsalt teist tüüpi? Ütles ju Arnold ühte prominenti “paljastades”: “Sai, mis tahtis. Ärgu siis teinekord magagu noorte poistega.” Võib-olla tegutseb see “ullike” hoopis sihikindla programmi järgi, mille sisuks on labaste staaride korrale kutsumine ja seeläbi ühiskonna puhastamine?
Pilvre raamatu mõju kujuneb positiivseks ja täiesti ettearvamatuks. Ses mõttes on õige too märkus, mille Eesti Ekspress kord Barbi Pilvre pildi alla paigutas: “Inimkäitumise spetsialist”. Raamatust leiame ka tähtsaima Pilvre mõtte: reklaamid ja mittekvaliteetne ajakirjandus, mis reakodanikku kõige enam mõjutab, on muutunud küüniliseks, pealetükkivaks ja seksistlikuks. Kui soovitakse reklaamida naist ja tema läbi mõnd toodet, siis võib seda teha ka hoopis teistmoodi, teda täisverelisena kujutades.
Juba on selline reklaam ilmavalgust näinudki: Coca-Cola reklaamib oma jooki läbi väikese armuloo, mis süütu mõlemale poolele. Loo keskmes on mees city’st, millest ka “Formaat” alailma juttu teeb. Justkui oleksid loo tegijad “Formaati” eelnevalt põhjalikult uurinud!



Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org