Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Caliban
Berk Vaher
by khan
Thursday 3 April 2003 - 23:20:40


Caliban on tegelane Shakespeare’i näidendis “Torm”. Brutaalne, kuid omamoodi uhke pärismaine ori. Lääne kultuuris on seda nime kasutatud sünonüümina loomalikule jõule, mis ähvardab tsivilisatsiooni. Viimasel aastakümnel tuntud ka näiteks Talibanina.
Kaur Kender on eesti kirjanduse Caliban. Brutaalne? Jaa. Uhke? Jaa. Ori? Aga kas ei ole? Minu meelest kasutasid “Iseseisvuspäeva” ülistanud literaadid Kenderit lihtsalt ära. Kirjandusruum kiskus igavaks, välisilm masendavaks – nii leidsid nad endale sadomaso-callboy. Või asotsiaalse naabripoisi, kes kirjanduse enda karmi kaitse alla võtaks ja platsi jõmmidest puhtaks lööks. Või taraani, kes kirjanduse ümber kasvanud müürid kummuli taoks.
Ent siis hakkas Kender ise tõsist kirjandust kirjutama. Ja mis sääl salata – kuigi ta tegi seda vast liiga kärsitult, kukkus see tal hirmutavalt hästi välja. “Yuppie-Jumal” ja “Ebanormaalne” võinuksid veidikese töötlemise pääle olla veelgi paremad – ühest aimus hofstadterlikku tekstuaalset fuugat, teisest lausa modernistliku suurromaani ambitsiooni; mõlemad jäid lõpuni realiseerimata, kuid olid siiski täiesti tõsiseltvõetav kirjandus. Ning mõned miniatuurid, mis ta lehtedele kirjutas, olid ikka rabavalt hääd (nt. üks variatsioon teemal “keegi ei helista kolonelile” mõne aasta taguses Postimehes).
Ent suurem jagu Kenderi tulekut tervitanud literaate krimpsutasid seepääle nina. Mis literatuuritsemine see olgu – või tema tahab vaimseks saada! Urjuhh, Sambo – marss raudadesse tagasi!
Ja Sambo läks. See on mind Kenderi puhul ta meediakujus ja alates “Check Outist” ka raamatutes kõige rohkem häirinud. See pagana ettearvatavus. Leppimine endale antud Calibani-rolliga. Oma eneseharimise ja intellektuaalsemate ideede ja kiiksuga seosetaju mahasalgamine. Jah, see müüb ja seda võib nimetada meediaga manipuleerimiseks – aga ta ei saa sellest enam lahti.
Sellesinase repliigi puhul lubab Kender oma sõpradele küllap jälle, et ükskord ta sellele kuramuse Berk Vaherile vastu hambaid annab. Ja ometi oli meil paari aasta eest paar väga huvitavat vestlust, milles avanes suure lugemuse ja isikupärase maailmatajuga mõtleja. Ma haistsin korraks võimalust vaimseks revolutsiooniks kirjanduses. Kirjutamise enda jõuga. Es trehvand. Mõnd inimest ärritab viis, kuidas Kaur Kender elab üle oma rahalise jõu. Mind ärritab see, kuidas ta elab – vähemasti kirjasõnas – alla oma vaimse jõu.
See meediat erutav vastandumine Kirjanike Liiduga on ju tsirkus. Nimed, Kaur, nimed! Kas ma ühel hääl päeval saan ka teada, kes täpselt nendest paari-kolmesajast “paberitega” kirjanikust sulle närvidele käib, kuidas ja miks? Ei saa. Hääl juhul paar nime. Ja kõik.
Ma ise olin ka üksvahe kogu keskealise ja vanema literaatkonna pääle tige. Ja siis ma hakkasin järele mõtlema, kes nendest mulle siis õigupoolest ei meeldi. Vaevaga sain kümmekond nime ja seepääle tundus kõigi seniste literaatide vaenamine juba naljakas. Ja nonde kümnekonna tegemiste suhtes olen ka üha leplikum. Lubjastumine? Või hakkab mõistus pähe tulema?
Samas, mõned Kenderi võtted või argumendid Kirjanike Liidu vastu tasuvad aeg-ajalt siiski vaagimist. Hiljuti lubas ta “Vabas Euroopas” kokku kutsuda Tõelise Kirjanike Liidu, “kuhu kuuluvad need, kelle sõnal on kaalu” – säälhulgas Rain Lõhmus ja Meelis Lao (kellele sahinate järgi Kender “gõustraitib” nagu Beier kunagi Miliusele/Moguchile). Kas Kirjanike Liidu kirjanike sõnal siis ei ole kaalu? Aga kardan, et võrreldes Lõhmuse või Laoga kipub see kaal täna kergem olema küll. Ühiskondlike protsesside osas kindlasti. Ja seega on auväärt Mati Sirkli etteheited Kenderile eetikapuuduse osas paratamatult ka etteheited teistele kirjanikele.
(Seepääle kommenteerib jälle mõni netipahusk, et Berk Vaher teeb ettevalmistusi Kirjanike Liidu ülevõtmiseks Res Publica poolt. Huvitav, kuidas see ülevõtmine välja näeks? Sunnin püstoliähvardusel Sirklit, Viirest, Bergi jne. parteisse astuma? Või kirjutan iga respublikaani nime all kaks raamatut, et nad Liitu võetaks?)
Selle jutu eesmärk ei ole Kaur Kenderit kaitsta ega rünnata. Ma tahan lihtsalt väita, et tema praegused väljaastumised on suurel määral tingitud nende arvustajate poolt, kes andsid talle teelahkmel tellimuse olla eesti kirjanduse Caliban.
Nõtke ja eeterliku Arielina on teda ka raske ette kujutada. Aga ma tahaks loota, et võimalus saada Prosperoks pole lootusetult kadunud.


Kommentaaride lisamine ajutiselt suletud




sisu © et, vorm © e107.org