Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

 

 

 

Mehis[1] ja mina[2],

Viljandis,11.jaanuar 2001

 

IV c õpilaste Lauri ja Mähka aruanne õppealajuhatajale.

 

Juhtus nii,et me tulime Lauriga poest ja meil oli kilo rullbiskviiti.Ühel hetkel kõndis meie ees üks väga vana mees.Käruga.Ja siis Lauri käskis mul (kuna tema oli suurem) meie rullbiskviit vanaonu käru peale panna,ma küll keeldusin alguses,aga Lauri käskis ikkagi (endisel määral).Ja nii ma siis paningi.Kõndisime mehe ja tema käru järel läbi mitme tänava.Siis hakkas Lauri mulle rääkima,kuidas ta vihmast läikival asfaldil mõnikord naiste seelikute alla piilub ja ma jäin seisma ja seda kuulama.Onu kõndis meie ühise koogivankriga muidugi edasi ja pööras ühest sektsioonist sisse.Kui me talle järgi jõudsime,oli trepikoda tühi.”No mida teha,no mida teha!”,käratas Lauri.”Mida teha!”,karjatasin ka mina Laurile järele,(sest tema oli suurem,aga samas oli mu pea väga selge ja kalkuleeriv,nõrgematel on valvsus valvsam),ütlesin Laurile,et lähme keldriakna kaudu onule järele.Ta oli nõus.Läksimegi ja seal oli väga pime ja kui me siis mingi luugi lahti lükkasime,avastasime end kellegi köögis. See kõik on Lauri süü.Mina võõrastesse köökidesse ei lähe.Köögis tõstis onu parajasti kärult kapsast maha,kummardus meie Vändra hapukoorekoogi kohale ja hüüatas:”Mis pergelt see peab tähendama?” “Onu-anna-andeks-etme-suure-pahateo-tegime-ja Su-kärule-oma-koogi-jänest-sõitma-panime..”,ütlesime me kooris. “Ahaa! – või nii – misasja!” ei osanud kõigepealt onu öelda,see oli vist tema komme “tere!” öelda,aga pärast tervitust jäi ta mõttesse:”Niiet teie kook sõitis?soo-soo..eino see on ju suurepärane,teeme köögis vahva koogibanketi,sest mul oli just kärus meie eluks imevajalik tee!”,hüüdis onu ja lendas akrobaatikahüppega pliidi äärde teevett tulele panema. Vahepeal,kui onu pliidi ääres askeldas,juhtusin ukseprao vahelt nägema,et toas on elevant.Minu hämming oli piiritu,küsisin onult,kas ta unustas elevandi eelmisest kärujuhtimisest enda juurde,aga onu keeldus kategooriliselt vastamast.”Ei mingeid elevante!”,karjatas onu ja lõi toaukse pauguga kinni. Aga meie imestuseks muutus toa sein läbipaistvaks ja me nägime,kuidas elevant murenema hakkas ja temast astus välja kolm Olendit Uduseina Tagant. Rohkem ei mäleta ma midagi. Palume kergemat karistust.

 

 

 

 

 

 

 



 

[1] aka Mehis Heinsaar

[2] aka Lauri Sommer



sisu © et, vorm © e107.org