Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

et 8

Kumbki räägib üht lugu, see on kui male, kus mõlemad peavad võitma, võitma mängu ennast:

“Ma tundsin ühte poissi…”

“Mina jälle tundsin üht vanameest…”

“…ei tea, miks ta praegu mulle meelde tuli…”

“…kummaline jah…”

“…ta oli paras ludri, aga…”

“…tema oli kogu elu paras ludri…”

“…tal tuli täitsa huvitavaid mõtteid…”

“…vanemad said surma, jätsid talle suure päranduse…”

“…ta pani need kirja…”

“…nii ta siis kolas sellega mööda ilma ja lustis…”

“…ja lootis, et vast nendega elab ta ära…”

“…tööd ei pidand üldse tegema, peret ka ei viitsind luua…”

“…aga polnud selliste mõtete ja tekstide aeg…”

“…tal oli aega ja raha kõigeks, milleks tuju tuli…”

“…ja eks ta siis kiratses…”

“…aga aastad möödusid…”

“…tudengilaenust ja vanemate toetusest…”

“…raha kulus tasapisi…”

“…aga laen kulus ruttu ja vanemad nurisesid…”

“…ja kord baaris istudes…”

“…ja poiss tahtis juba kirjutamise kah sinnapaika jätta…”

“…avastas mees, et ta on vana ja väsind ja vaene päälegi…”

“…aga siis linna taga ringi hulkudes…”

“…mõtles, mis nüüd saab, aga ei mõeldki midagi välja…”

“…leidis ta põlluservast ühe vahva puu…”

“…taksosõiduks raha veel oli, võttiski takso, et sõita hotelli…”

“…kus oli okste vahel just nagu istekoht talle…”

“…aga ärkas haiglas…”

“…ja ta ronis üles ja istus sääl lindude ja oravate keskel…”

“…takso oli avarii teind, mees oli ise vaid kerge põrutuse saand…”

“…ja täitsa uued ja värsked mõtted ja seosed tulid pähe…”

“…aga tema isikut ei oldud suudetud tuvastada…”

“…ja uued jutud ja luuletused…”

“…ja mehel tuli idee…”

“…ja ega need teda muidugi kuulsaks ja rikkaks ei teind…”

“…ta hakkas teesklema mälukaotust…”

“…aga vähemasti teda märgati…”

“…see polnud ju raske, sest…”

“…hakati muidu arvamusi küsima kirjanduselu kohta…”

“…õigupoolest polnudki tal midagi mäletada…”

“…ja eks tal oli säälgi uusi ja huvitavaid asju öelda…”

“…ning ta lootis, et mõni kena perekond korjab ta eksikombel üles…”

“…aga ühel päeval…”

“…ühel päeval…”

“…kui ta oma puu juurde kõndis…”

“…tuligi üks imekena neiu…”

“…avastas ta, et…”

“…ta tundis mehes ära oma isa…”

“…talumees on oma põldu laiendama hakanud…”

“…viis ta koju, enda laste juurde…”

“…pooled ümberkaudsed puud juba maha võtnud…”

“…hakkas talle meelde tuletama…”

“…ja asub nüüd juba tema puu kallale…”

“…ja vanamees võttis rõõmuga kõik omaks…”

“…ja poiss jooksis tema juurde…”

“…saigi muhedaks vanaisaks…”

“…ja ütles, et ostab selle puu talt ära…”

“…laste isa oli kogu aeg pikalt sõidus, nii oli ta osalt nagu isa eest kah…”

“…talumees saatis ta muidugi pikalt…”

“…ja noomis päris-isa, kui too koju käima juhtus…”

“…et kust sinusugune selle rahagi võtaks…”

“…ja too siis omakorda püüdis rohkem aega perega veeta…”

“…aga poiss ütles, et teeme lepingu ja maksegraafiku…”

“…ja hoopis vanaisa jutustas nüüd lastele…”

“…ja kui ma ei saa makstud, mis siis ikka…”

“…lugusid kõiksugu maailma paigust, mida lapsed kah igatsesid…”

“…no nii jäigi…”

“…ja laste ema lõi käsi kokku ja imestas…”

“…ja poiss hakkas tööd rabama, artikleid ja tõlkeid ja mida kõike…”

“…millal sa kõike seda teada saada jõudsid…”

“…ja saigi makstud…”

“…ja vanamehel hakkas süda valutama…”

“…aga kui veel üks makse oli teha jäänd…”

“…et mis saab, kui tuleb välja tema vale…”

“…tuli suur äike ja välk lõi puusse…”

“…viimaks, kui ta aeg sai täis…”

“…ja puu põles ära…”

“…hakkas ta surivoodil naisele ütlema…”

“…ja lepingu järgi pidi talumees nüüd kogu raha tagasi maksma…”

“…kuidas asjad tegelikult on…”

“…mida ta aumehena ka tegi…”

“…aga naine naeratas kavalalt ja pani talle sõrme suule…”

“…ja poiss sai sellega oma raamatu välja anda…”

“…nii vanamees taipas…”

“…ja kaanel oli tolle puu pilt…”

“…miks naine oli tegelikult haiglasse tuld ja ta kaasa viind…”

“…see puu oli saand ise selleks raamatuks.”

“…eks sa arvad ära juba isegi.”

 



sisu © et, vorm © e107.org