Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Aare Pilv :: Luulet
ei oska kunagi siin rahvusraamatukogus
midagi peale hakata, kõnnin tund aega
kõigil korrustel, istun kohati, sirvin puhuti,
alati lõpeb see nii, et istun pool tundi
aega parajaks tehes suitsetamisruumis ja
vaatan antikvariaadist ostetud raamatuid.
täna ostsin kaks antiikset mõtlejat –
fichte “määratlus” ja krulli “luuletused”.
ei tea, mis tunne on olla antiikne, olla
loetud kuidagi tagantjärgi, kuidagi
eriti bloomilikult. mis tunne on olla
ostetud. olen alati hädas oma
pikkade lausetega; mis tähtsust on sellel,
et raamatukogu on rahvus, et tunde on
üks ja pool, et istun aega parajaks, mis
tähtsust on seda siinsamas lauses üle korrata.
mis tähtsust luuletuse seisukohast, ma mõtlen;
või luuletan, et mõtlen; või mõtleb luuletus, ja
kuni jätkab nii mõtlemist, muutub üha vähem
luuletuseks. kuhugi ei või ma kirjutada
“ilus sõnastus”. mis tunne on olla moodne.
pole ise kunagi olnud uus; ise noorusse kohale
jõudes olen enne juba vana. hea suur paber,
muudkui pane, pliiats on ka hea libe.
mis tunne on olla luuletaja,
saan selle teada kohe, kui hiigelmaja uksest
väljudes kohtan timot, kes tuleb siia
kadestusväärselt kindlate eesmärkidega –
ütlen talle siinse teksti poolteist algusrida,
siis anname veel teksti, kümmekond lauset
proosat, “ja mul on tunne, nagu oleksin ma
oma esimest novelli kirjutav poeet”.

taipan alles nüüd, et oleks pidanud read
murdmata jätma, et oleks kavalam ja sujuvam.
põhiline on muidugi kohe lõppeva teksti analepsise
ja fookuse probleem.


"goodbye, shanghai"

õhtuhämaruse najal akna ääres
sigaretti suitsetan, mis viimseks
jääb ses päevas, mille nimeks täna;
ma seda tõmban, kisun, vean ning pahvin;
ma selle suitsetan ja kustutan.

homme ütlen: külmkapis on veel üks poolik konserv.
homme ütled: oh, miks sa seda ära pole söönd.
homme söön püstijalu karbi tühjaks ja viskan prügipange,
haaran tollel härjal sangast ja viin välja, sest läheme pikemalt ära
ja söögid olgu lõpetatud. kõnnin viis korrust allapoole,
nagu olen neid viisi korruseid varemgi astunud; kui liita need
kahe aasta ronimiste korrustetäied kokku, oleks kõrgus pilvedeni.
aga ei. seda ütleb mitte loogika, vaid terve mõistus. kuigi
iga korrus üle kolmanda on üle mõistuse.




sisu © et, vorm © e107.org