Vaata aegade hämarusse: Die Vorgeschichte einer Revolution

Prof. Helmut Piirimäe: “Suur Prantsuse revolutsioon”

Seisuslikust korrast
1. Peapiiskoppidel ja piiskoppidel olid lossid, teistel eramud, kus peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit ning elati koos “majapidajannadega” ja peeti kõrgest soost armukesi. Kõrgseltskonna üleüldises liiderdamises oli aristokraatlikel daamidel püha isaga voodisse minek veidi pikantsekks “hingekosutuseks”, seda enam, et tänu vaimulike eespalveile võis loota patu kergemale andekssaamisele. (13)
2. Väga hinnatud olid sinekuurid – ametikohad, mille täitjatel polnud üldse reaalseid ülesandeid või olid ainult sümboolsed kohustused, mis ei nõudnud tööd, kuid kindlustasidhea palga ja õukondliku respekti. ... Selliste sinekuuride saamiseks tuli kõik mängu panna. Selleks pugesid naised kuninga voodisse, olles tegelikult sinna tõugatud suguvõsa, perekonna või koguni oma mehe poolt. (14)
3. Pealinna-aadlist mõnevõrra erinev oli maa-aadli eluviis. Süngete keskaegsete linnuste asemele kerkisid uhked paleed, kus oli palju ruume külalistele ja teenijatele. Külalisi oli nii ohtralt, et peremees ei tundnud neid kõiki nägupidi. Eksituste vältimiseks pandi külalise saabudes ta toa (tubade) uksele silt, mille järgi oli kerge tuttavaks saada, kui viisakas peremees tegi oma külalistele hommikuvisiidi. (15)
Louis XIV ja kaunid daamid
4. Versailles` lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veega, peenemad proad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hingematvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud midagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles´ õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Mõned pidasid seda liiga kaugeks, eriti öösel, ja seetõttu leiti marmortreppidel pisssiloike ja pimedates toanurkades muudki. (17-18)
5. Kui Louis XIV oli saanud 16-aastaseks, leiti, et omakäeliste seksikogemuste vältimiseks tuleb noormees anda kindla daami käe alla. Väljavalitu oli ema seltsidaam proua de Beauvais, 12 aastat vanem lesk, kelle voodisse noormees ka juhiti. Halvim välditi, kuid noor kuningas sai siiski tripperi. Elukogenud proua ei tahtnud seda siiski omaks võtta, vaid ajas haiguse paralleelpartneri süüks. (18)
6. Athenais [de Mortemart, tuntud madam de Montespani nime all] palus iga päev jumalat, et see laseks kuningal temasse armuda, teeks kuninganna steriilseks (see oli ühteaegu rase) ja teeks nii, et kuningas jätaks La Valliere´i maha. (18)
7. Madam de Montespan jäi pikaks ajaks Louis XIV ametlikuks armukeseks, kuigi kuningas samal ajal oli valmis iga naisega voodisse minema. Ta tegi seda isegi madami ootetoas sealse toatüdrukuga, kui madam laskis end oodata. ... Athenais läks varsti väga paksuks. Talle tehti iga päev 2-3 tundi massaaži, kuid see ei mõjunud liikumise puudumisel külluslike söömaaegade tingimustes. (19)
8. Lisaks tänavatüdrukute “eraettevõtlusele” oli [Pariisis] asutatud bordelle ja mitmesuguste muude nimetuste taha (türgi saunad, supelasutused) varjunud lõbumaju, kuhu veeti kokku üha uusi neitseid, sealhulgas ka lapsi. Nende asutuste peegelseintega kabinettides harrastati grupiseksi, ilmusid sadistid ja masohhistid. (19)
Louis XV “naise sajandil”
9. Regendiks sai Louis XIV vennapoeg Orleans´i hertsog Philippe, kes oli kuulus igasuguste orgiate ja “aadamapidude” korraldajana. Need olid pidusöögid, kus kogu seltskond oli alasti, või selle variandid, kus ainult daamid olid paljad, aga ka “jumalannade pidusöögid”, kus esinevad daamid, keda algul katab loor, siis aga langeb ka viimane viigileht. Kurikuulsaks sai see seltskond aga oma seksuaalprverssustega, millest autor säästab meie ülikombekas ühiskonnas üleskasvanud lugejaid. (19)
10. 1723. aastal sai Louis XV täisealiseks. Riigiasjad teda aga ei huvitanud ja nendele ta oma aega ei suvatsenud raisata. Veel halvem oli see, et noorukina ei tundnud kuningas huvi ka õrnema soo vastu. 17 väljavalitud kaunitari said riikliku ülesande kuninga võlumiseks, kuid nad ei suutnud väärastunud noormeest voodisse meelitada. Alles siis, kui Louis XV oli juba 27 aastat vana, läks see ühel agressiivsel daamil siiski korda. Hingati kergendatult ja kroonikakirjutaja nendib rahulolevalt, et krahvinna Mailly on täitnud kasvatusülesande. (20)
Ametliku armukese kohale jäi ta [markiis Pompadour] kuni surmani 1764. aastal, tegelik voodikaaslane oli aga ainult esimesed viis aastat. Kuigi daam kasutas kihu tõstvaid eliksiire, ei olnud erootiline külg ta tugevamaid. (20)
11. Naise ilu omandas seltskondliku väärtuse. Oli ajalooperiood, mil ilu tuli eksponeerida ülaltpoolt. Dekoltee muutus sügavaks ja rinnad paljastusid nibudeni. Francois Boucher, keda peeti naiseilu suurimaks asjatundjaks, jõudis üles maalida mõned tuhanded aktidena, kõnelemata kunstiteostest galantsete stseenidega. Daamid tormasid üksteise võidu suure kuntsniku embusesse, hinges igatsus jääda seejärel pildile. (20)
12. Erootilisi pingeid pidi tõstma mood ja lõhnaõlide voog. Kuninga maitse lõi uue iluideaali: nukunäoga naine, võimalikult lapselik oma olemises. Et sarnaneda lapsega, raseerisid naised maha häbemekarvad, nagu olid teinud antiikhoorad. Kuninga teistele kalduvustele vastavalt rõhutas mood daami tagumist poolt. Õuelaulikud pühendasid pikki oode kehaosale, mida viisakas seltskonnas isegi ei mainita. Tol ajal oli arusaamine visakusest siiski teistsugune. Arutati intiimelu üksikasju, saateks zestid, mida meie arvame vulgaarse porno hulka. (20-21)
13. Kuninga teine noorus oli nakkav. Aristokraatlikud daamid, kelle võlu ja graatsia oli säilinud vaid vanahärrade hämaras mälus, rajasid endale privaatbordellid, kus noored mehed võisid teenida raha ja saada soovituse suurilma seltskonda. (21)
14. Tehti siiski üksikuid katseid kõlvatuslainele vastu astuda, vähemalt avaliku elu normides. Nii näiteks hakati tantsijannadelt nõudma, et pitsseeliku all oleksid laval esinedes püksid. Seda korraldust ei suudetud ellu viia. Vastuväide kõlas: milleks siis teatrisse minnakse. (21)
Ühiskond oli ebaõiglane, kõlvatu ja perspektiivitu. (21)
Revolutsiooniline situatsioon
15. Marie Antoinette oli ilus ja sarmantne. Ta oli sinisilmne, juuksed helepruunid või peaaegu blondid, kõrge etteulatuv laup, aga muidugi maitseasi oli Habsburgidele omane hästi täidlane alahuul, mis küll ilmselt ei olnud nii lõdvalt rippu, nagu võib näha paljudel maalidel, kus on kujutatud suguvõsa mehi. (31)