Logo
 kirjandus- ja muusikaajakiri
Menüü
Reklaam

Varasemad numbrid!
Otsi et

Bussisõidu mõost vahtsõmba võro kirändüse pääle

Valdo Valper - Vihik nr 3 (täiendatud)

 

 

 

  2050 ei olõq kavvõn

kusäksä prohvessor Wittensberg

kirotas uuŕmistüü nimega

“bussisõidu mõost

ajukoorõ sisemidsele poolõlõ”

 
Jan Rahman, “Wittensberg”

 

Bussiq ommaq võro noorõmban kirändüsen harinõmaldaq tähtsä kotussõ pääl. Päämidselt tulõ tan juttu Jan Rahmani tekstest, a veidüq ka tõisist nuur´kiränigest. Niipall´o piässi külh selges saama, et nii niguq võro kirändüs ei tähendä jo ammuq üte elonolõva kiränigu puult kirotõt võrokeelist kirändüst, nii ei olõq ka võro bussisõidu-kirändüs ynnõ üte inemise looming. Buss´ om võro kirändüsen joult ja hulgalt kõvõmba kotussõ pääl ku näütüses tapminõ-takanajamine. (Selgüses viil niipall´o, et võro kirändüse alaq ei mahuq muq märgütüsen muun ku võro keelen kirotõt looming).

Bussiq ja võrokõsõq ommaq ütte mõttõruumi pantuq joba vahtsõn võro koolikirändüsen. Võrokiilsen lugõmikun om Visseli Agu artikli “Võrokõist kaema mineq bussiga”[1]. Kaemist tulõ alostaq bussijaamast: “Õigõ võrokõnõ saa-i kelläao peräst kur´as. Kelläl um uma ammõt´ ja inemisel uma elo,” niguq Vissel kirotas. Võrokõisi mahus üts´kyik´ ku väikohe massinahe taht ku pall´o, selle et nääq ommaq seldskondligumbaq ku põh´aeestläseq: “Asi om tuun, et rahvas kynõlõs pall´o. Yks löüdüs bussi pääle trügijide siän tutvit. Inemiseq teretäseq, hõiklõsõq üle päie ja tegevä kõva helüga nall´a. Istjaq võtva saisjide turukoti, latsõ vai tordikarbi üskä. Jutt käü elost ja ilmast, pia ummaq vyyraq ka nigu umaq. Bussijuht´ tund pall´osit, kynõlõs ka üle ola ja arotas mutikõisiga, kon kinkalgi om paremb maaha minnäq.” Sis olõssi hää, ku sõit veenüq kuntligaidsi teie pääle: “Vannu teid piten sõiten sünnüse massinan kyik aig määntsegiq jouq, miä tsurmasõ inemiisi vasta ütte vai tõist saina, vahel nõstva pia õhku, sys litsva kas vai läbi põrmandu.”

Visseli artikli om kirotõt Võro lugõmigu edimedse trükü jaos võrokõisi tutvustama. Päält toda ommaq as´aq veidüq muutunuq. Inämb olõ-i mu meelest ПАЗ-bussõ egaq „Hiina Ikaruisi“ ja sõiduplaanest om naatuq kah vähä kimmämbähe kinniq hoitma. Mu jutu kotsilt om tähtsä, et bussiq sõitvaq ka Võromaalt sisse-vällä ja sääl seen olõ-i ynnõ võrokõsõq. Haridusõ- ja rahatarvõq pand inemiseq mitu kõrd nädälin pikkä maad maaha sõitma. Noorõq ommaq kyik´ aig liikvambaq olnuq, näide sian ka mynõq kirämeheq. Selge, et nuist sõitõst jääs jälg inemise miilde, kiränik agaq piät taast vallalõ saama ja taa paprõ pääleq pandma.

Bussisõit kest vaihtõpääl tunnõ, tetäq olõ-i midägi, bussijuht´ tege kyik´ ärq. Autujuht´misest ei tulõq mullõ joht niipall´o luulõtuisi-juttõ miilde ku bussisõidust. Ynnõ Olavi Ruitlasõl om “Sapik” ja Contral “Mosse”. Viimädse puhul om luulõtus kirotõt hääletäjä, a mitte juhi kotussõ päält[2]. Contra “Ullivuudin” om bussisõit ynnõ raam´ – vastus esihindä küsümisele mille täämbä loksu bussin, muu luulõtus kynõlõs eelätsest autusõidust[3].

Võro bussisõidukirändüse edimest tüüd mõista-i ma vällä pakku. Egaq inne nõvvukogudõ aigu taad suurt ollaq es saaki; säält om teedäq Hando Runneli “Ku ma Tartolt Põlva lätsi”. Muutumiseq, miä Runneli luulõtusõn juhtusõq, kimmide kotussõnimmi pruuk´mine jms ommaq ildatsõmbilõ võro bussisõidujutõlõ umadsõq:

 

Ku ma Tartolt Põlva lätsi

Tii pääl oll kari latsi

Üts lats läts pussi ala

Vällä tull ku latik-kala[4]

 

1995. aastaga sügüse ilmunuq Võro-Seto tähtraamadun lövvämiq kats´ bussisõidu-luulõtust, Jan Rahmani „Kats´ kõrda om tulnuq…“ ja Härmä Härbä “Talvinõ vana-Tarto tii”[5]. Lisas toolõ om Rahman kirja pandnuq üte vahtsõmba rahvajutu bussisõidust Tarto-Võro vaihõl[6]. Rahmanist tulõgi edespidi pikembält juttu, bussisõidu mõo kotsilõ Contra pääle või viil niipall´o üteldäq, et buss´ om vai om olnuq tälle kotus, kon luulõtuisi nii kirotaq[7], ette lukõq ku ka luulõraamatit müvväq[8]. Kiräkeelitsit bussisõidu-luulõtuisi om Contra kirotanuq külh.[9]

Rahmani edimedsen luulõkogon „Vasõst vask´“ om ynnõ üts´ bussisõidu-luulõtus “Kats´ kõrda om tulnuq…”, pall´osõitva inemise tähelepanõk´ as´ost, miä tüküsseq pall´o juhtuma[10]. Viil om välästpuult (ja kavvõ maa takant) nimmaduq liinaliinibussi[11]. Rahmani tõsõn kogon, Turu kiränigu ja tõlkja Heli Laaksosõgaq katõ pääle kirotõt “Maapuupäävän”[12] om buss´ saanuq ütes päämidses ainõ- ja inspiraatjo-alas. Paar´ kõrda om nimmat ka bussijaama[13], mink kotsilõ või üldäq, et bussijaam om üts´ läbijuuskmise kotus egäpäävädsen kipõn elon. A tuu omgi Rahmani bussisõidu-luulõtuisi päämine küsümüs. Luulõtus “Puu palas” ütles: “ma sõida/ maaha suurõmba osa uma elost/ tuu asõmal et istu paiga pääl […]”[14], “Poolõ tii pääl”, et bussisõidu-aigu olõ-i luuta ütte as´alikku mõtõt kah[15]. Seo kaetusõ motos pant “Wittensberg” kuulutas ette bussisõidu saamisõ tiidläisi uur´misalas[16], luulõtus “Pätt” lõpõs: “unõhki sõida ma bussiga”[17].

Tsüklin “Sõit” ommaq kolm lühkest umavaihõl köüdetüt juttu. Paistus, et ku luulõtuisin om bussisõit köüdet määntsegi painõgaq, sis jutun pand taa mõttõq hoobis ands´akut rata käümä. “Uhvoq Karilatsi bussin”[18] and jutukolmigulõ ja kogo tsüklile põh´a: nakkas pääle bussijaaman, kireldäs bussisõitjit. Päätegeläseq ommaq peris harilik vanainemine ja kats´ kuldraami, st kuldraamõgaq prillegaq inemist, kiä kynõlõsõq selget eesti kiilt, minkpääle jutustaja ütles: “Mul naas´ hirm.” Vanamuti ja üte kuldraami vaiõlusõst tulõgi vällä, mille hirm naas´: kuldraamiq olõ-iq inemiseq, kukki noidõ muudu, a ommavaq uhvonaudiq. “Tilleoro lugu”[19] lätt kipõlt as´a manoq: “Tuukõrd ku ma jälki sõidi tuu bussiga […]”, ja õkva tulõvaq päähä imeliguq mõttõq, jutustaja mõtlõs hindä välämaa ekskursiooni juhis ja tulõ maa pääle vai hindä sisse (bussi) tagasi ynnõ sis, ku kiil´ vaihõlõ astus, õigõmb üteldä, ku vyyra keele kehv tundmine sund. “Vahtsõl aol”[20] tuu õkva algustõ muutusõ, jutustaja om vahtsõl aol viisakas inemine, lips iin ja ei saaq uutaq ärq õigõt bussi, piät sõitma vahtsõt tiid, niikutsut õkvabussiga suurtõ liina kultuuri nuhutamaq. Õkvabussin, vahtsõ tii pääl, om jutustaja esiki vahtsõs saanuq, ja kuuldõn bussin maamehe juttu, kinkal vajja Rõugõ bussi pääle joudaq, otsustas bussist vällä astõn lipsu sääden selgen eesti keelen: “Sellised varastavadki salle ja selliste pärast ei võeta meid niipea euroliitu,” nii tuvvõn jutus edimedsen luun kaonu salli ja samastudõn kulladsõ prilliraamigaq (uhvogaq). Näemiq, et buss´ om tõsõssaamisõ kotus, muutust näütäseq kiil´ ja ka vällänägemine. Tähtsä om ka, kas buss´ sõit vanna tiid läbi Põlva kihlkunna, õkva säänest tiid niguq Visseli Agu soovit´ võrokõsõgaq tutvas saamisõs, vai vahtsõt kipõt õkva tiid.

Jutun “Paranoia”[21] kynõldas Tarto bussijaama võrokeelidsest piledimüüjäst, viil om raamadun Rahmani tõlgõq Laaksosõ luust “Kyytis” (“Sõit”)[22], kon kah ands´akit asjo juhtus.

Ku Rahmani juttõ bussisõiduq kääväq Võromaa ja muu maa vaihõl, sis Aapo Ilvese “Tallinnast ära / Talnast äräq”[23] joud Võromaad kavvõ tsihina ynnõ nimmadaq. Ja tuu nimmamisõ kotus piässiq meile huvvi pakma, selle et niguq päälkirästki nätäq, om lugu katõn keelen ja tuu nimmamisõ kotussõ pääl toimuski üte keele päält tõsõ pääleq minek´: “Hiljem, Tartus, kui ma olin ennast juba Räpina-Saatse bussi ümber kantinud, nägin läbi akna Jan Rahmanit, kes on bussisõitudest vähemalt kolm võrukeelset novelli kirjutanud.” Ja õkva edesi joba võro keeli: “Ku ma nakka võro vai seto vai, nigu kynõldas, räpinä keeli määnegist luulõtust vai novelli kirotama, om egä kõrd veet´kõnõ sääne hädä, et tuu asi või vällä kukku niguq üts tõlgõq eesti keelest võro vai seto vai räpinä kiilde. Tiiä-i maq kah, mille tuu asi nii om. A pruuvi ju iks võit.”[24] Nakka-i maq tan eesti- ja võrokeelitside jutupuuli stiile võrdlõma vai tõlgõt tsäpendämä, taa ei putuq muq juttu. A ma tuu ärq ka võrokeelidse keelevaihtamiskotussõ, sis om nätäq, et ka tuust kandist või Ilvese jutu uur´mise alaq võttaq: “Mynõ ao peräst, ku ma Tarto liinan hinnäst ärq tõsõ pussi pääle olli säädnü, mis Räpinähe lätt, kaiõ aknõst vällä ja näi ütte väikot last, kelle nimi vist om Hebo. Täl oll imä kah man ja esä sais´ kah õkvalt kõrval, tuu kiräniguherr Rahmani Jan, kiä om võro keeli mito pussigasõitmise novelli kirotanuq. Naaq minno es näeq.”[25] Om jo vaheq seen.

Edesi ma tsiteerigi Ilvese jutu tõist, võrokiilset puult, tulõ meelen pitäq, et lugu nakkas pääle kiräkeelen (niipall´o ku Ilvese eesti kiilt kiräkeeles pitäq) nikagu Tarto bussijaamaniq. Jutustaja sõit ekspress´bussigaq Tal´nast Tartolõ ja poolõ tii pääl tulõ tälle miilde, et “ku sõita tuud vahet säändse riistaga, mis lää-iq üte huuga, a nõst egä posti vai piimäpuki man jalga, sys tulõva egän päätüsen pääle hinne vanõmpaq maainemeseq.”[26] Tähendäs, jutustaja sõit bussiga ja õkva täl tulõ miilde. Ja et täl tulõ, kuigi nigu kompõnsatsjoonis, miilde õigõ buss´, sis saa-i tä inämb mõttit pidämä. Jutustaja kujotlõs hinnäst kinkagis tõsõs (nigu Rahmani jutõngi) ja tuu tynõ omgi vanõmp maainemine, vanamuur´. Vällämõtõld bussijuht´ küsüs taa vällämõtõld vanamuti käest mitu kõrda: ”Kohe maq anna?” niguq bussijuhiq iks küsüsseq. Vanamutil om muiduki aigu külh tehkätäq ja tõisi mutt´egaq juttu aiaq, a ku bussijuht´ jo määnegi kuvvõs kõrd nakkas hellü tegemä, sis tä ütles uman keelen: “Kuhu ma annan ja kuhu ma annan! Kuhu noored mehed annavad!? Ma tahan koju saada, Räpinasse. Anna kasvõi suhu!”[27] (Inne ku maq ütli, et Ilves vahetas kiilt Võromaa nimmamisel, ma es võlsiq. Vanamuti vastus olõ-i viil keelevaihtamiskotus. Jutustaja kiil´ jääs sääl samas. Siski om tähtsä, et säändse keelegaq vanamooriq tulõvaq miilde joba Paidõ ristin, ku Tartoniq om viil maad mailm, tähendäs, psühholoogilinõ valminolõk´ keelevaihtusõs om olõman. Syna saa lihas, ku jutustaja näge joba tõsõ, või-ollaq, et õigõmba bussi aknõst tõist võro bussikiränikku).

Aomassinaq ommaq ettekujotusõn hariliguq as´aq, a ruumimassinaq ommaq pääle Jules Verne’i kuigi väega kipõstõ ärq unõtõt. A buss´ nigu egä sõiduriist om sääne ruumimassin – läät pääleq üten paigan, vällä tulõt hoobis tõsõn. Imeq olõ-i tuuperäst olõmaldaq, et miiq taaga harinu olõmiq. Tankotsil võinuq viil kynõldaq Madis Kõivu puult kireldet paigavaimõ tähtsüsest.

Ma kõrda sis viil üle, et buss´ tuu tan üle kaetuq juttõ sisse maagilidsõ mõõtmõ, bussinolõja hindätunnõq muutus lühkese ao sisen pall´o, tä näge ja kuuld rohkõmb ku hariligult, tund hinnäst tynõ ollõv, mynikõrd võigi tõsõs saiaq vai jääs määntsedegi skisofreeniliste saisukõrda, midä ummakõrda näütäs vai minkalõ and rasõhust keelepruuk´. Jutustaja kuuld inemiisi, kiä mõistvaq vai kasutasõq ynnõ eesti vai võro kiilt, ja tund ärq uma mõlõmbal puul olõki. Rahmani “Tilleoro luun” tuvvas sääntsede eesti/võro vaihõl olõkilõ ”abi välästpuult” – inglusõ kiil´. Asi tüütäs parõmbalõ muidoki õigõn bussin ja vana tii pääl, sääl astussõq sekkä, Agu Visseli synnogaq, määntsegiq jouq, miä tsurmasõ inemiisi vasta ütte vai tõist saina, vahel nõstva pia õhku, sys litsva kas vai läbi põrmandu.[28] (Luudusõtsäpendäjä saa kireldäq tsurm´mist ja litsmist, kiränik või kirotaq ka tuust, minkast tiidüs vällä ei tiiq). A es´ki õkvabussin om maagia võimalik, vai piässi kogoni ütlemä, et õkvabussin tuu asi juhtuski, selle et sääl viil õigõlõ miilde nakkas tulõma vai kirotaja uma katõl vai rohkõmbil puul olõkit näge.

Luulõtuisin maagia nii õkvalt nättü-iq, sääl om bussisõit isikligumb, innegi määnegi pain om tundaq. Runnõli klassikalinõ “Ku ma Tartolt Põlva lätsi” sobis täämbädside auturidõ bussijuttõgaq esiki rohkõmb ütte ku näide hindi muuq luulõtusõq.

Tiia Allas om Kauksi Ülle “Paati” ja “Sängü” tsäpenden pruuv´nu synomivahetusoppusõ mõistit[29]. Timä artikli perrä üteldä om ka buss´ Rahmani ja Ilvese jutõn ütekõrragaq kommunigatsioonivahend ja kommunigatsiuun´ esiq, a taa om ynnõ üts´ võimalus bussisõidujuttõ kaiaq. Lõpõtusõs ma proomi bussisõidujuttõ kuigi kirändüslukku passitaq. Seo, et naidõ kirotajaq ommaq parhillaq noorõq ja võrokeelidseq, om ynnõ as´a väline puul´. Ku ma taad juttu kirodi, tull´ mullõ miilde, miä Madis Arukask om kirotanuq Vele syaluust ja tõisist seto lugulaulõst[30]. Vele syaluku kaiõn näge tä võimalust, et sinnäq om käkit müüdiline lugu (allilman) ärqkäümisest vai taad ärq hoitva rituaal´, mink takan või ollaq viil vanaaolidsõmb vahtsõstsündüvä jumala müüt´. Sääntside ärqkäümiisi alaq saa sis pääle bussisõidujuttõ pandaq viil egasugudsõq “tundõlidseq tiikunnaq” ja reisikiräq. Ja klassikalinõ reisikiri olõ-i võro kirändüsen olõmaldaq asi. Ku edesi otsiq, sis reisikirja või kah lajalt võtta. Jaan Kaplinski “Läbi metsa”: Tegelikult kirjutan reisikirja. Seekord ma Rootsi ei saanud, eks siis käin siin metsas.[31]. Seo jutt kisk joba väega lakja, a naaq tankaetuq bussisõidujuttõ ja vele syaluu ütte mõttõruumi pandmine and võro kirändüse uurjalõ hää võimalusõ tõmmadaq juun´ rahvaperimüsest täämbädse ilosynaniq.

 

            *          *          *          *          *          *          *          *          *          *          *          *

 

 

 

 

 

Viil inne taa bussisõidu-kaetusõ edimest ettelugõmist poet´ üts tõnõ Lõunaeesti seminääril ülesastjist, Kauksi Ülle, mullõ lavva pääle seeniq raamadun trükmäldäq luulõtusõ TALINAST TARTU BUSSIN. Tuulsamal õdagul tutvustõdi Pulga Jaani vahtsõt helüplaati, kon kah bussigaq sõidõtas. Paar´kuud hildampa, Kaika Ülikoolin MIsśon (ku Bussisõidu mõost saina pääl lukõq oll´), mängseq Tal´na võrokõsõq Kõivu Antsu näütemängü "Puss´"

Võrokeeline kiräkultuur om tsill´okõnõ, kyik miä lukõq vai kuuldaq om, või mõotaq tõisi kirotajid-kynõlõjid. Naaq kolm viimäte nimmat kirätüüd jääväq kirändüsprotsessi edimedse tsõõri sisse (inne või üteldäq, et Ivese "Tal´nast äräq" om meta-kirändüs, Rahmani jutõ kokkovõtõ ja kommõntaar´).

Kaemiq sis naid vahtsit tekste, et saasiq teemale juun´ alaq. Ja ma proomi uma tuukõrd inämb-vähemb üte huuga kirja pant märgotuisi mitte väega tõsitsõlt võttaq. Kirändüse valla-kynõlõmine om esiq kah kirändüs, udsu pilvi iin. A määnegi mõtõq piäs sääl seen olõma.

Bussisõit, nigu üteldüq, om võro kirändüst mõotanuq mitut muudu. Juttõ vau luulõtuisi, miä bussin vai bussijaaman kirotõt, a kon bussi "jälge" seen olõ-i, ma lähkömbält es kaeq. Veidü statistikat sai kah tettüs, a rasõhus oll´ kirätöiel, kon "busś" tähendäs rohkõmb ku bussi. Mainit Kauksi Ülle luulõtusõn[32] omgi päätähtsä muu ku bussisõit. Kynõlõma nakassõq mobiiltelehvonne helüdes pant viieq ja inemise sääl takan. (Muidogi saa, ku väega tahat, kõrvuisi pandaq inemiisi kandja (bussi) ja synomi-kandja (telehvon´) jne ja pandaq luulõtus "teoorjat" tiin´mä.)

Pulga Jaani Tõnõ kiri Maalilõ[33] passis ütte punti tan nimmat tõisi jutõgaq. Kirotaja Juhan kynõlõs kuninganna Maalilõ: kuninganna lähkün ommaq alati noorõq junkruq vai miä niäq ommaq. Tuukõrd bussi pääl oll´ näid nii korgid ja nii pall´u, et muq tere es kõlba inämb vasta võtta. Rassõ üteldä, kas Juhan näge tõtõst kuningannad vai ei taha Maali tundaq alamba rahva hulgast Juhanit. Egästahes, nii kimmäq saisusõvaihhõq tulõva vällä bussi pääl, muidu eiq.

Ants Kõivu näütemäng Pusś[34] klapis "klassikalidsõ" võro bussisõidugaq, Visseli kireldedügaq. Kõivu bussisõit käü külätii pääl Võromaa seen. Siski, kyik tegeläseq-reisjäq ei olõq ütevõrra umaq. Nuur´mehe liina-võro kiil´ tundas ärq ku võõras. Joodik kiä Nuur´miist liinatśuras sõimas, om vahtsõ ilma inemine, a tundus ollõv kuigi müüdiline, niguq kah Naanõ, kiä umalt puult kygõ vannust aśost kynõlõs. Mõlõmbaq sekässeq tõisi egäpääväst ütest punktist tõistõ sõitu, inämbältjaolt õigõ tii pääl (näüdendin taa ull´ tii, Jürgensoni suurtii).

Viil´ üts asi taht õiõndamist. Ettekandõn ma ütli, et ΠAЗ-bussiq sõida-i inamb. Tulõ vällä, et maq olõ sääne samanõ liinatśura ku Nuur´miiś Kõivu näüdendin. Seo suvõ oll´ mitmit sõitõ ja näi nii Võro ku Põlva pussijaaman ΠAЗiq kah ärq. Põlvalt sõidi esiki Verskale peris õigõt tiid ja õigõn bussin.

 

 



Artikli om ette kantu Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringide keskusõ kõrraldõt seminääril „Lõunaeesti mõistest“ 13. jaanikuu pääväl 2002.

[1] Võrokiilne lugõmik, Võro Instituut´ 1995, 2. parandõt ja tävvendet trükk (© Koolibri 1993), lkq 133-134.

[2] Mõlembaq luulõtusõq ommaq ilmunu nn autu-tähtraamadun: Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1999. aastaga pääle, Võro Selts VKKF 1998, lkq 33; 41.

[3] Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1998. aastaga pääle, Võro Keele ja Kultuuri Fond´ 1997.

[4] Kogun Mere ääres, metsa taga, Eesti Raamat 1977.

[5] Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 1996. aastaga pääle, Võro Instituut´ 1995, lk 48 ja 62.

[6] Tansaman, lk 49. Võro- ja Tartomaa piiril Sabõrnal kynõld jutt om näüdeq taa kotsilõ, ku katõ keele vaihõl tuvvas lepütäjäs kolmas, peris võõras kiil´.

[7] Nt. Contra, Kesmasolin, Mina Ise 1996, lk 2: Luuletused kirjutatud/ aastatel 1990 – 1995/ […]/ Antsla – Tallinn bussis/ Õpilaste bussis.

[8] Taive Särg, Kaverid ja folkloor. Contra laulud, lk. 342, kogomikun Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist III, Tartu 2000; Kauksi Ülle, Viva la Contra!; Postimees 10. 01 1997.

[9] Nt. Bussisõit, Bussipuude, mõl. kogon Kesmasolin, Mina Ise 1996, lk 15.

[10] Jan Rahman, Vasõst vas´k, EK$ 1997, lk 13.

[11] Tansaman, lk 8.

[12] Jan Rahman, Heli Laaksonen, Maapuupäiv, luulõtuisi/runoi, Sammakko/Võro Selts VKKF 2000.

[13] Tansaman, lk ja.

[14] Tansaman, lk 16.

[15] Tansaman, lk 30, arvssi seo, egät muudu arvu saadavaq, a tsüklide “Sõit” pantu teksti bussisõiduluulõtuisi mano.

[16] Tansaman, lk 32.

[17] Tansaman, lk 34, sisun päälkirägä “Pätt ei lüüqki”.

[18] Tansaman, lk 22-23.

[19] Tansaman, lk 26.

[20] Tansaman, lk 28.

[21] Tansaman, lk 40.

[22] Tansaman, lkq 92/93, ei tiiäq, kas Laaksost Rahmani bussisõiduluuq ommaq mõotanuq vai ei.

[23] Aapo Ilves, Ema on kajaka juures, Lühiproosat 1999-2001, Väike kirjastaja 2001, lkq 49 – 53; raamadun om ka katś kiräkeelist bussisõidujuttu “Jaan”, lkq 30, 32.

[24] Tansaman, lk51

[25] Tansaman, lk 53

[26] Tansaman, lk 51

[27] Tansaman, lk 52

[28] Agu Vissel, Võrokõist kaema mineq bussiga, lk 133.

[29] Tiia Allas, Kumma Kauksi Ülle kotusa – kas sängü vai paadi – kommunikatsiooń um kimmämp; kogumikun Võro kirändüse luumine, Võro Instituudi toimõtiseq 2000, lk 204 – 216.

[30] Madis Arukask, Venna sõjalugu ja inimmõtlemise muutlikkus; kogomikun Kust tulid lood minule, Tartu 2000, lk 57-123.

[31] Jaan Kaplinski, Läbi metsa, lk 50, raamadun Tükk elatud elu. Tekste 1986 – 1989,, Eesti Kostabi , Tartu 1991. Säänesama, a võrokiilne „reisikiri“ om Kaplinskil kah olõman, luulõkogon Ma vaatasin päikese aknasse, ER 1976 ommaq lk 84 – 88 viis 1970. aastagal kirotõduq luulõtust, miä andvaq kokko sääntsesama ärqkäümiseluu, ku Läbi metsagiq.

[32]  Kauksi Ülle, TALINAST TARTU BUSSIN /.../; käsikiri;

[33]  Pulga Jaań, 2. kiri Maalilõ, CD ja kasett Aknõ kygõ raamõga; Võro Instituut´ 2002;

[34] Ants Kõiv, Puss´, käsikiri; näütemängü kandsõ ette Tal´na Võrokõisi Seltś 10. põimukuu pääväl 2002 XIV Kaika Suvõülikoolin Misśon.



sisu © et, vorm © e107.org