karurebimiseni!

hors de prix

Piia saabub lennujaama öösel ja järgmine lend väljub hommikul vara. Et mitte uniseks jääda, käib ja jalutab muudki ringi, vahib lennujaama. Ühel hetkel tulevad tema juurde pollarid ning süüdistavad prostitutsioonis. Et käib ringi ja otsib kliente, nemad turvakaameratest juba pikemat aega jälgivad.

unistuste printer

Ha, jälle on eetris seriaal koodnimega "Unistuste printer" :)
Aru ma ei saa, miks saates, mida reklaamitakse sõnadega nagu printsess ja unistus ning millega seostub automaatselt prints valgel hobusel, loss mäe otsas, kuldne kroon, palju ilusaid kleite ja happily ever after - miks peab selliselt väljareklaamitud saates nägema teist (!) aastat järjest mingit täiesti mitteatraktiivset tüüpi. Oleks siis mingid üliküünilised mehed, saaks veel aru, aga on lihtsalt kompleksides tüübid, kelle märksõnad on rikas ja sportlik välismaa mees, lihtne päevakava, alates tänasest piiramatult vaba aega naiste jaoks, ärid, kiired autod, kaatrid, krediitkaardid ja villa soojal maal.
Miks mul on tunne, et taas on parimas fertiilses eas eesti naisi petetud.

deja vu

ühel ööl nägin linnas puumajade vahel kitsal tänaval tervet kolonni kallureid, kes ootasid oma aega, et kokkukühveldatavat lund ära vedada. ma olin täpselt sama asja juba korra varem näinud - samasugune mass kallureid vedas "Die Hard 3-s" maa alt hoidlatest kullakange välja.

õppemultikas

Sattusin segastel asjaoludel, mida siin lahkama ei hakka, "Orto" sööklasse.
Ja ei suutnud oma silmi uskuda, et selline uskumatu place on Tallinnas veel olemas.
Moodsad ajad on jõudnud ainult söökla välise fassaadini ja see on ka põmst kõik. Sisse astudes toimub back to the past 20 aastat tagasi ja kusjuures see ei ole taotuslik. Võiks raha vahele panna, et vitriin on neil isegi sellest ajast, rääkimata suvalise mustriga taldrikutest, juhuslikest nugadest-kahvlitest ning kassiirist, kes on seal nii 40 aastat juba jõudnud töötada. Sööjad on tavalised tunkedes töömehed ning kontoritibinad.
Samal ajal ilmusid sinna eiteakust mingid slaavi päritolu kalleid kaubamärke hindavad wannabe-ärimehed, kes oma Armani jope ja Versace'i teksadega aru ei saanud, kuhu nad on sattunud. Mõni ime, et Imre Kose söögikoht sealkandis pankrotti läks.

kõiki raamatuid pole mõtet linti võtta

oh juudas, täna oli telekast "Tuulest viidud". iga naine teab, mis asi see on.
käisin seda omal ajal kinos "Eha" vaatamas - oli kunagi selline kino keskturu juures, kus hiljem pesitses "Kangadžungel", kes ei viitsinud kino kaldpõrandat ülesse võtta ning sellepärast tuli seal mööda kreenis põrandat kangaste vahel ukerdada. nüüd asub seal "Maxima", kus on poe lahtioleku aegadel ilmselt kõige suurem pensionäride konsentratsioon Eestis ühe ruutmeetri kohta. aga mitte sellest ei tahtnud rääkida.
well, tookord kinos oli saalis veel umbes neli inimest ja film kestis tugevalt üle kolme tunni, mille ajal arenes mul täiesti väljakannatamatu põiekas. nii, et alati kui film kuskilt tuleb, seostub see mingi räige kannatusega.

seltskonnaboy Gabriel Kubjas, honey, learn how to buy shoes that GO with the dress

on kaks tegelast, keda siiani pidasin mingiteks väljamõeldisteks. üks oli Hillar Kohv ja teine Farmi-Gabriel. umbes, et mingile näitlejale makstakse sketšide eest pappi ja salvestatakse piilukaamera lugu.
eile siiski selgus, et Farmi-Gabriel on reaalselt olemas. ilmus nagu džinn pudelist ühtäkki Õika "Maxima" poodi koos oma alaealise pruudi ja mingi vanema naisteraffaga, registreeris, et teda, tema Ameerika õhujõudude embleemidega jopet ning neoonkollast ning -rohelist patsikummi on märgatud ning läinud oligi. kuidas saavad sellised detailid paigast ära olla? ma isegi ei tea, kust erekollaseid patsikumme tänapäeval osta saaks kui huvi peaks tekkima. viimati nägin midagi ligilähedast aastaid tagasi rauakooli arvutiklassi kosmosemuti peas.

a waste of space

Tahaks oma ihusilmaga näha, kes on need inimesed, kes ostavad poest iga jumala päev purki villitud suppe ja muud sööki ning bensiinijaamadest küttepuid.

perekooli omadel on reaalsus kadunud

nägin täna titemammat, kes oli oma käru külge paigaldanud plate, mis oli nagu auto numbrimärk, aga numbri asemel oli tite nimi ja sünnikuupäev. mul tekkis kohe sportlik huvi, et mis masinaga mutt ise sõidab.

puhkepäevadest ei tulnud midagi välja

koer, kes käib kolm korda päevas naabri koertel külas, et lõpuks naaber on sunnitud helistama ja kui enam sinna ei lasta, on pill lahti.
arutelu teemal, et aasta põllumehe tiitel keerab elu perse - inimestel tekib nägemus, et seda tiitlit omav inimene peaks jõudma kõik teed lumevabad hoida. samamoodi keerab elu perse aasta pere ja aasta isa tiitel. kus sel aastal selts, kes aasta isa tiitlit jagab, julges selle anda ainult Heinz Valgule. et seekord ei tuleks mingit skandaali.
ulmeline lume rookimine. iga kuradi päev. eriti tervitan graažiboksi nr. 13.
klassivend, kes käib enda jutu järgi "Vogue'is" ja lavalaudadel figureeriva Eesti modelliga. interneti andmetel.
kolm päeva järjest "Die Hard'i" vaadata. paistab, et see aasta neljandat osa ei näidata. veel.
"Die Hard'ide" vahele vaadata mingit näidendit, kus Aleksander Eelmaa kütab suvel kasvuhoonet.
Orkutis ja Facebookis jõulukoomas piltide rägastikus orienteerumine.
Rate's keskealised tohlakad oma keskeakriisi eksponeerimas.
neeru lahti ehmatamine info peale, kuidas ilmselgelt jäädavalt talje kaotanud superstaari laulja ostus kõigest 24 aastaseks.
küllaminemistest ja küllaimbujatest elukogenud viilimine.
džiip siiski ei aita. lumega tuleb sõita ka osata.
magada nagu torust tuleb. ärgates kuulata etteheiteid. ja nii mitu päeva järjest.
Vikerraadios mingi otseülekandes kiriklik morbiidne sonimine.
mitte uskuda jaatavat vastust, et ega sa ometi järgmine nädal tööle ei kavatse minna.
Fibonacci.

sukeldudes iseenda mikrokosmosesse

head pooleteisenädalast molutamist kõigile!

lahtine kurg

professionaalid magavad siis kui tahavad, amatöörid siis kui saavad

peeter meeter termomeeter

täna külmus trikoo koos muu atribuutikaga autos kamakaks

sai perenaise viil

tümakate mamslitega tuli meelde, kuidas ükskord jokkis olengul kuskil hotellitoas keegi küsis midagi ja keegi teine vastas kuskil jutu sees vastumeelselt, et jah, on küll naine, mille peale ruumis olevad naised vahetasid omavahel üllatunud pilke. hiljem peale mingite suvaliste piltide üllitamist sai selgeks, miks oma naist avalikkuse eest varjatakse. võiks raha vahele panna, et ise ei julge ära minna ja tahab, et naine välja koliks.

mamslid, kes panevad tuima

Aastad mõned tagasi vahtisime töökaaslasega netis ühe mamsli pilte, kes nägi välja nagu 40, aga oli üllataval kombel siiski just 30 saanud ja jõudsime arusaamisele,et meil on täpselt veel 2 aastat aega, et muutuda samasuguseks. Täna sattusin orkutis mingi naispersooni kontole, kes nägi välja nagu 45, aga oli väidetavalt 27 ja piltide põhjal võis öelda, et seal suguseltsi liinis paistis sama geneetiline kood pidevalt edasi kanduvat.

õudsed lood

Öösel mõtles üks lill, mis oli jõudnud laeni kasvada, et kukub mulle, nii pikk ja lai kui ta on, peale.
Tavaliselt on see lill kukkunud kas telekasse või aknasse. Peale laeni lille on järgmine teravdatud tähelepanu all olev asi ülemeetri kaktus. Vat kui see mõtleb ümber minna, siis on tõesti sitasti.
Sama õudne lugu oli aastaid tagasi, kui suvilas kokkupandaval tugitoolil tuli poole öö pealt jalg alt ära.